Põhja-Korea on hetkel maailmas enim sanktsioneeritud riik. Režiimi püsimise kindlustamiseks tehtud edusammud tuuma- ja raketiprogrammides on pälvinud erakordse globaalse pahameele ning viinud nii ideoloogilisse kui pragmaatilisse vastasseisu mitmed suurjõud ning Korea naabrid. Mida võib järeldada sanktsioonide toimimisest ja mida oodata lähitulevikult?
Põhja-Korea kui Hiina koloonia
Piirangud, mis paariariiki tugevalt mõjutama peaks, on valdavalt seotud loodusvaradega. ÜRO sanktsioonide pakett 2371 keelab selgesõnaliselt kivisöe, rauamaagi, tsingi, plii ja mõnede mineraalide impordi Põhja-Koreast. Eeldatav puudujääk eelarvesse peaks osaliste täielikul pühendumisel olema Pyongyangi jaoks ligi 3 miljardit dollarit aastas. Kuidas on lood tegelikult? Seekord on see eriti kohane küsimus, kuna ÜRO lubas kvartaalselt sanktsioonide täitmist kontrollima asuda. Kuigi Hiina ametlik ruupor räägib söeostude lõpetamisest alates 2017. aasta algusest, osteti vahetult enne aastavahetust Põhja-Koreast rekordkoguseid. Enne ÜRO resolutsiooni täielikku jõustumist 5.septembril tarniti veel võimalikult suured mahud ka rauamaaki ja pliid. Hiina, kes energia eksportijast on saanud energia importijaks, on oma kirdeprovintsides suures energiadefitsiidis ning see pakub võimaluse Venemaale. Hiina ja Põhja-Korea, skeemitamise maailmameistrid, peavad
aga leidma väljundi Korea maavarade edasiseks tarnimiseks, kuna teadaolevalt kuuluvad sealsed kaevandused olulisel määral just Hiinaga seotud ettevõtetele. Seosed viivad lausa riikliku tipptasemeni. Põhja-Koreas asuvad väärtuslikud maavarad maapinna lähistel, mistõttu on Hiinale eluliselt oluline odava omahinnaga toorme edasine tarbimine ning enda investeeringute kaitse. Pildi udustamiseks on Hiina koostoel loodud Põhja-Korea põhjaossa mitmeid erimajandustsoone. Nende abil tarnib tänasel päeval oma maavarasid Hiinasse aga hoopis Venemaa. Kui palju segatakse Rasoni erimajandustsooni sadamates Vene päritolu söele sisse ka Põhja-Korea oma, ei suuda kontrollida keegi. Hiina asjatundja Leslie Leino on teinud tähelepaneku, et peamine Põhja-Koreas kaevandusi haldav ettevõte China Minmetals Corporation asub Pekingis samas paigas Hiina välisministeeriumi ja Põhja-Korea rahvusliku lennukompaniiga ning seeläbi ei ole Pekingil võimalik väita, et ei olda kursis Põhja-Korea kaevandustes toimuvaga. Kuid just seda nad regulaarselt maailma üldsusele kommunikeerida üritavad. Pyongyang andnud sajaks aastaks rendile ka mitmed oma kullakaevandused. Sellised argumendid annavad selge vihje, miks Hiinal on tarvis olla vaoshoitud ja leida meetodeid Kim Jong-uni rahustamiseks ning tagada Põhja-Korea stabiilsus. Pika ajalooga on muster, kus enne olulist Hiina Kommunistliku Partei kongressi hoitakse Pekingis alati madalat joont ning peale mandaadi uuendamist (loe:määramist) pöördutakse tagasi oma huvide häälekama kaitse juurde. Arvestades Hiina retoorika olulist muutust sõjakuse suunas Xi Jinpingi valitsusperioodi ajal, on oodata ilmselt ka survestust Kim Jong-uni aadressil, kuid teatud piirini. Hetkel, enne sisemaist suursündmust, ei saa Hiina liider Põhja-Korea ohjeldamatusest tekkivat ebakindlust endale lubada. Kim Jong-un on Hiinat selgelt solvanud ning kahe riigi suhted on ajaloo halvimas seisus. Pragmaatika kaalub erimeelsused siiski ülesse ja nii näeme katseid sanktsioone murda ilmselt samas tempos jätkuvat. Paljuräägitud ja võimsaim hoob, naftaembargo, ei ole tõeks saanud. Venemaa tankerid maabuvad Rasonis ja teistest sarnaste võimekustega Põhja-Korea sadamates aina sagedamini ning toorkütus voolab peamises torujuhtmes Dandongist Hiinas Sinuijusse Koreas endise survega. Nii juba Mao aegadest.
Toiduainete- ja tekstiilitööstuse piirangud on vähesed, mis reaalselt toimivad
ÜRO resolutsioonis 2371 on kirjas täielik keeld tarnida Põhja-Koreast mereande ja tekstiilitööstuse tooteid ning pooltooteid. Mõlema valdkonna ekspordikeeld peaks olema hinnalipikuga umbes miljard dollarit aastas. Mereandide äri oli üks esimesi, mis viis turumajandusliku majandusmudeli seni plaanimajanduses elanud riiki. 1990.aastatel tekkisid eralaevastikud ja kalurid ning vahendajad.
Peamine kasusaaja ning organisaator oli Korea Rahvaarmee, kelle üks tegevusharu lisaks kaitseotstarbele juba aastaid on olnud just mereanniäri. Seetõttu on käesolev piirang ellurakendudes tekitanud kohese vastureaktsiooni. Esmalt, kalatooted riknevad kiirelt ning neid ei anna ka piiriüleselt smuugeldada kahju kandmata. Luureandmed mitmetest Põhja-Korea ja Hiina piiripunktidest kinnitavad, et külmikautode järjekorrad neis on kadunud. Laevastikud seisavad sadamates ja töötlemisettevõtted on suletud. Samalaadne mõju on olnud tekstiilitööstusele, kust tulevaid tooteid Hiina tõepoolest oma territooriumile hetkel ei luba. Tekstiilitööstus on üks valdkondadest, kus maailm aktsepteerib Põhja-Korea tooteid. Lisaks valgele alale moodustas tõenäoliselt vägagi märkimisväärse osa „hall“ tekstiil allhanke näol tuntud maailma rõivabrändidele. Tekstiilitööstuse sanktsioneerimine on oluline, kui jutuks tuleb piirangute reaalne mõju tavaelanikkonnale. Rõivatööstusega seotud asulatest raporteeritakse oluliselt vähenenud turutegevustest ning tuhandetest töötuks jäänud naistest. Aga just naised on Põhja-Korea ühiskonnas traditsioonilised leiva lauale toojad ja koduse majanduselu korraldajad ning turgudel toimuv Põhja-Korea tegelik Eluliin.
Hiina ametlikel andmetel on import Põhja-Koreast vähenenud 17% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuid eksport paariariiki on kasvanud ligi viiendiku. Kust see raha tuleb? Analüütikud on täheldanud ka rahumeelsetel perioodidel väliskaubanduse defitsiiti ligi miljard dollarit aastas. Siin tuleb mängu Põhja-Korea majanduse tumedam, kuid ilmselt mahukam tahk.
Illegaalse majanduse osakaalu hüppeline kasv on tõsiasi
Mõned päevad tagasi näidati Korea Kesktelevisioonis väidetavalt Vene päritolu uhkete hobustega peetud võiduajamisi Pyongyangi lähistel Mirim Horse Riding Clubis, mis peab olema järjekordne propagandasõnum nii kodupublikule raskuste võitmise kohta, aga ka välismaistele „imperialistidele“.
Varasemate riigijuhtide luksuslik elustiil jäi kiivalt kodanike eest varjatuks, kuid Kim Jong-un on teinud sellistest demonstratsioonidest oma sõnumiedastamise regulaarse viisi. Näeme ju regulaarselt Pyongyangis avatavaid teatreid, veeparke, spordirajatisi, uusi elamurajoone, kohvikud ja baare, pizzakioske jne. Millal oli Lääne meedias viimati lugeda midagi vähegi usaldusväärset maapiirkondades toimuvast? On fakt, et Põhja-Koreaga kaupleb üle 150 riigi maailmas. Täiesti selge on, et Pyongyang on õppinud halli ja musta majandust käsitsema üliosavalt, punudes võrgustikke üle kogu maailma. Mida enam Põhja-Koread suruda, seda enam lähevad käiku illegaalsed kanalid. Hiina ja Põhja-Korea piiril asuvast Hyesani linnast tulevad teated linnapea Park Chul-kwangi tasemel aetavast narkoärist ning sellega seotud organiseeritud kuritegevuse kasvust ning piiriülesest agressiivsusest. Väidetavalt on kogu kalatööstusest saamata jääva kasumi teenimiseks võetud eesmärgiks katta puudujääk narkootikumide tootmise suurendamisega. Üle 2,5 miljardilist aastatulu taganud võõrtööjõud (sisuliselt on tegemist globaalselt orjatööjõu kasutamisega) on vaatamata töökohtade kaotamisele (sanktsioonide tõttu ei saa nende töölube enam pikendada) sunnitud jääma sihtkohariikidesse ning leidma rakendust illegaalselt. Piiriäärsete Hiina linnade tänavatel jõlgub hetkel tuhandeid töötuks jäänud põhjakorealasi, kes üritavad meeleheitlikult rakendust leida, kuna Pyongyang ei luba neil tagasi koju pöörduda. Põhjakorealasi töötab üle maailma hinnanguliselt 50-60 tuhat. Alates jaanuarist keelab Hiina kõigi Põhja-Koreaga loodud ühisettevõtete tegevuse Hiinas. See puudutab ka gurmaanidele meelepäraseid Põhja-Korea taustaga restorane, milliseid on Aasias üle saja. Samas, trendiks on Hiina taustaga kasiinode avamine Põhja-Korea territooriumil asetsevates erimajandustsoonides. Kõik see on siiski peenraha globaalse julgeoleku vaates, kui süveneda mõnesse viimase poolaasta jooksul toimunud episoodi. Need annavad selge kinnituse kahtlusele Põhja-Korea relvaäri edenemisest üle maailma.
Sõjaline koostöö Iraaniga – spekulatsioon või tegelikkus?
Koostöö raketitehnoloogiate alal Iraaniga on spekulatiivset laadi. Mõlema riigi raketid on asjatundjate sõnul väga sarnased. NoDong (kohati nimega Rodong) on identne Iraani raketiga Shebab3 ning sarnasusi korea ja pärsiapäraste letaalsete torude juures on ebanormaalselt palju. Kindlasti on fakt, et Põhja-Korea ja Iraani koostöö raketitehnoloogia alal sai alguse juba Iraani-Iraagi
sõja perioodil, kui Egiptusest ostetud nõukogude Scud-B raketid muteerusid Hwasongideks ning siis Shabab2-ks. Samuti on fakt, et põhjakorealastel on huvi võimalikult kõrgel tasemel külastada regulaarselt Teherani. Viimati küll väidetavalt avamas uut ruumikat Põhja-Korea saatkonda, kuid Korea Rahvusassamblee kauaaegse juhi ja riigi välispoliitika esindusnäo Kim Yong-nami (seltsimees saab sel aastal 90-aastaseks!) vahendusel sõlmiti mitmed koostöölepingud. Nimetuste järgi midagi karta ei ole - tehnoloogia ja teaduse vallas sõlmivad koostööleppeid kõik maailma riigid, kuid antud juhul on fantaasiale vaja ruumi oluliselt rohkem. Teada on ka Iraani edu tahkel kütusel töötavate raketimootorite katsetamisel ning Korea Kesktelevisioon uhkeldab juba avalikult sarnaste jõuallikate olulisusega stalinistliku riigi enda raketiprogrammi eduloos.
Sanktsioonidele pühendumisest Egiptuse näitel
Augustis saabus Kairo ametnikeni turvatud kanaleid mööda signaal Washingtonist – Suessi kanalisse siseneb vanarauaks paslik ja Kambodža lipu all seilav Põhja-Korea pargas Jie Shun. Laeva jälgiti alates selle laadimisest Põhja-Koreas. Saadetiseks märgitud rauamaagi õhukese kihi alt leiti laeva
kontrollimisel jahmatav leid – 30 tuhat õlaltlastavat nn RPG-d ehk väga võimekat tankitõrjerelva. Suurimaks üllatuseks avastasid juhtumi uurijad asjaolu, et relvasaadetise oli tellinud Egiptuse enda relvajõud! Antud episood on üks põhjusi, miks USA administratsioon keeldus ja külmutas sügisel ligi 300-miljonilise militaarabi Egiptuse Araabia Vabariigile. Saadetise väärtuseks hinnati 23 miljonit dollarit. Sarnaseid tõestatud episoode on viimase dekaadi jooksul esinenud kaubandussuhetes Iraaniga, Myanmariga, Kuuba, Jeemeni, Liibüa ja Eritreaga. Koostöö Süüriaga tundub olevat juba avalik – Damaskuses on nähtud suuri Põhja-Korea delegatsioone, mõlema riigiga seotud sõjaväeliidrid avavad koos monumente ning käesoleval aastal on rajalt mahavõetud juba kaks Korea laevasaadetist keemiasõja kaitsevahenditega sihtkohaga Süürias. Kaugemast ajaloost meenub Iraani reisilennuki vahelejäämine Pekingi lennujaamas, kui reisijate asemel pakuti lennureisi raketiosadele Teheranist Pyongyangi.
Uus reaalsus – relvamüük oksjonil?
Põhja-Korea ümber on alati olnud hoomamatul määral müstifikatsioone, kuid Kim Jong-uni valitsusperioodi jooksul ennaktempos areneva raketi- ja tuumaprogrammi tingimustes kehtestatud sanktsioonid sunnivad tunnistama muutunud reaalsust – Kim Jong-uni nälg valuuta järele võib teda sundima müüma oma teadmisi ja riistvara kellele iganes.
Põhja-Korea kui Hiina koloonia
Piirangud, mis paariariiki tugevalt mõjutama peaks, on valdavalt seotud loodusvaradega. ÜRO sanktsioonide pakett 2371 keelab selgesõnaliselt kivisöe, rauamaagi, tsingi, plii ja mõnede mineraalide impordi Põhja-Koreast. Eeldatav puudujääk eelarvesse peaks osaliste täielikul pühendumisel olema Pyongyangi jaoks ligi 3 miljardit dollarit aastas. Kuidas on lood tegelikult? Seekord on see eriti kohane küsimus, kuna ÜRO lubas kvartaalselt sanktsioonide täitmist kontrollima asuda. Kuigi Hiina ametlik ruupor räägib söeostude lõpetamisest alates 2017. aasta algusest, osteti vahetult enne aastavahetust Põhja-Koreast rekordkoguseid. Enne ÜRO resolutsiooni täielikku jõustumist 5.septembril tarniti veel võimalikult suured mahud ka rauamaaki ja pliid. Hiina, kes energia eksportijast on saanud energia importijaks, on oma kirdeprovintsides suures energiadefitsiidis ning see pakub võimaluse Venemaale. Hiina ja Põhja-Korea, skeemitamise maailmameistrid, peavad
 |
| Rasoni erimajandustsoon Hiina,P-Korea ja Venemaa piiril |
Toiduainete- ja tekstiilitööstuse piirangud on vähesed, mis reaalselt toimivad
ÜRO resolutsioonis 2371 on kirjas täielik keeld tarnida Põhja-Koreast mereande ja tekstiilitööstuse tooteid ning pooltooteid. Mõlema valdkonna ekspordikeeld peaks olema hinnalipikuga umbes miljard dollarit aastas. Mereandide äri oli üks esimesi, mis viis turumajandusliku majandusmudeli seni plaanimajanduses elanud riiki. 1990.aastatel tekkisid eralaevastikud ja kalurid ning vahendajad.
 |
| Sellised külmikautode järjekorrad piiridel on nüüdseks ajalugu |
Hiina ametlikel andmetel on import Põhja-Koreast vähenenud 17% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuid eksport paariariiki on kasvanud ligi viiendiku. Kust see raha tuleb? Analüütikud on täheldanud ka rahumeelsetel perioodidel väliskaubanduse defitsiiti ligi miljard dollarit aastas. Siin tuleb mängu Põhja-Korea majanduse tumedam, kuid ilmselt mahukam tahk.
Illegaalse majanduse osakaalu hüppeline kasv on tõsiasi
Mõned päevad tagasi näidati Korea Kesktelevisioonis väidetavalt Vene päritolu uhkete hobustega peetud võiduajamisi Pyongyangi lähistel Mirim Horse Riding Clubis, mis peab olema järjekordne propagandasõnum nii kodupublikule raskuste võitmise kohta, aga ka välismaistele „imperialistidele“.
 |
| Seni keelatud ajaviide tõestab nüüdisajal riigi hakkamasaamist |
Sõjaline koostöö Iraaniga – spekulatsioon või tegelikkus?
Koostöö raketitehnoloogiate alal Iraaniga on spekulatiivset laadi. Mõlema riigi raketid on asjatundjate sõnul väga sarnased. NoDong (kohati nimega Rodong) on identne Iraani raketiga Shebab3 ning sarnasusi korea ja pärsiapäraste letaalsete torude juures on ebanormaalselt palju. Kindlasti on fakt, et Põhja-Korea ja Iraani koostöö raketitehnoloogia alal sai alguse juba Iraani-Iraagi
 |
| Kim Yong-nam kohtumas Iraani liidriga Teheranis |
Sanktsioonidele pühendumisest Egiptuse näitel
Augustis saabus Kairo ametnikeni turvatud kanaleid mööda signaal Washingtonist – Suessi kanalisse siseneb vanarauaks paslik ja Kambodža lipu all seilav Põhja-Korea pargas Jie Shun. Laeva jälgiti alates selle laadimisest Põhja-Koreas. Saadetiseks märgitud rauamaagi õhukese kihi alt leiti laeva
 |
| Jie Shuni pardalt leitud keelatud saadetis |
Uus reaalsus – relvamüük oksjonil?
Põhja-Korea ümber on alati olnud hoomamatul määral müstifikatsioone, kuid Kim Jong-uni valitsusperioodi jooksul ennaktempos areneva raketi- ja tuumaprogrammi tingimustes kehtestatud sanktsioonid sunnivad tunnistama muutunud reaalsust – Kim Jong-uni nälg valuuta järele võib teda sundima müüma oma teadmisi ja riistvara kellele iganes.
No comments:
Post a Comment