Xi Jinping Pyongyangis - KUKU Välismääraja

Xi Jinpingi ja Kim Jong-uni tippkohtumine Pyongyangis kujunes oodatust mõnevõrra suuremaks vaatemänguks. Kas ka sisuliselt?

Miks lendas Suur väiksema Suure juurde niivõrd väärika õukonnaga? Kas kohtumise fookuses võis olla hoopis Korea poolsaarest kaugel asetsev Taiwan või Hiina väljapääs Vaiksele ookeanile? Kui palju segab Pekingit Põhja-Korea ja Venemaa jätkuv sõprus ning kas Kim oma suurt Ameerika sõpra ka veel külla ootab? Mis toimub Põhja-Korea ja Hiina piirialadel?

KUKU Välismääraja, 14.06.2026

Xi Jinpingi ja Kim Jong-uni kohtumine Pyongyangis: veidi enam kui vaid mõttekaaslaste viisakusvisiit

8.-9.juunini väldanud Hiina liidri Xi Jinpingi visiit Põhja-Koreasse pakkus lisaks padupunasele vaatemängule hulgaliselt mõtteainet regiooni poiitiliste, majanduslike ning julgeolekualaste jõujoonte paiknemisest. Juba ajalooliselt on kahe riigi läbikäimist puudutavat saatnud alati erakorraline salapära ja hägu ning seeläbi tuleb pakutud sõnavahu seest iva otsida luubiga, mis omakorda vaatlejatele hulgaliselt tõlgendusi kui mitte lausa spekulatsioone luua võimaldab. Mõned osapoolte avaldused ja pressiteated pakuvad siiski võimalust ka konkreetsemate järelduste tegemiseks.

Delegatsioonide kõrge tase, kas uue ajastu algus?

Et nähtu polnud rutiinse ning asjaosalistele omaselt peamiselt sümbolismist nõretava viisakusvisiidiga, viitab asjaolu, et tegemist oli Xi Jinpingi esimese välisvisiidiga sel aastal. Samuti üllatas Hiina delegatsiooni kõrgekaliibriline koosseis, kuhu kuulusid arvukatele majandustegelastele kaubandusminister Wang Wentao, välisminister Wang Yi, kaitseminister admiral Dong Jun (varasem Hiina mereväe juht) ning Hiina kompartei kõrgeimad tipud, sh. Xi “parem käsi”, veteranpoliitik Cai Qi. Hiina poolel istus läbirääkimiste laua taha 11 kõrget poliitikut või sõjaväelise taustaga seltsimeest. Põhja-Korea vastas sümmeetriliselt.

Visiidi ametlikuks põhjuseks oli 65.aasta täitumine vastastikuse abistamise ja koostöö leppe sõlmimisest. Lepe, milliseid Hiinal ongi sõlmitud vaid Põhja-Koreaga, on tänases olukorras osutumas olulisemaks kui kunagi varem ning Xi lause “suhetes Korea RDV-ga on algamas uus ajalooline periood” vaid kinnitab seda. Meenutagem, et juunis täitub ka kaks aastat sarnase, aga oluliselt konkreetsema leppe sõlmimisest Putini Venemaa ja Põhja-Korea vahel. Samuti jäi visiidil kuuldust kõrva fokusseerumine militaarse koostöö tugevdamisele, mis siinkandi vaatlejatele esmalt võimalikku Hiinat häirivat Vene-Korea RDV uskumatus mahus edenenud sõjalist läbikäimist võiks käsitleda, kuid Ukraina sõjaga seonduv primaarne kindlasti polnud. Olgu mainitud, et Kim Jong-uni “kullasoont” Venemaa suunalt üheski visiiti puudutanud kajastuses ei mainitud, kuigi elevant on kindlasti toas ning käsitleme teemat veidi hiljem. Kui Kim Jong-un avaldas toetust “ühe Hiina poliitikale”, oli selge, et süvendatud militaarkoostööle kutsumine tähendas Taiwani problemaatika kindlakäelist laualetoomist Hiina liidri poolt. Ainus teema, mis kuu tagasi muidu vaoshoitusega tuntud Xi-d silmnähtavalt kohtumisel ka Donalt Trumpiga ärritas. 

Põhja-Korea - kasulik marutõbine Pekingi paleekoer?

Milline saaks olla geograafiliselt kauge Põhja-Korea roll Taiwaniga seotud arengutes? Arvestades Jaapani peaministri Sanae Takaichi novembris öeldut Pekingi poolsete võimalike sõjaliste meetmete osas Taiwani suhtes ning seejärel kolmnurgas Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Lõuna-Korea intensiivistunud kaitsealast läbikäimist, on Põhja-Korea “marutaudilik” olemus Hiinale potentsiaalne partner. Mistahes initsiatiivide korral Taiwani suunas on samaaegselt võimalik siduda eelpool nimetatud kolme liitlase tähelepanu Korea poolsaarel ning segaduste külvamises on Pyongyangi militaarsed mõttekojad olnud alati maailmameistrid. Kaasaja sõdu on kerge alustada, kuid keerukas lõpetada, vinduvatest kriisikiskumistest rääkimata. Juba aasta jagu pole Hiina läinud kordagi liimile tulles kaasa näiteks Lõuna-Korea või Ameerika Ühendriikidega peetud tipp- või madalama astme kohtumistel klišeelikuks muutunud väljendiga “Korea poolsaare tuumadesarmeerimine”, rääkimata vähem kui kümme aastat tagasi toimunud otsesest näpuviibutamisest tuumaküsimuses Põhja-Korea suunas. Kas Peking on Põhja-Korea kui tuumariigi staatusega leppinud, kuigi 2017.aastal värisesid Mandžuurias Põhja-Korea tuumakatsetuste tõttu aknaklaasid, värises maa ning Hiina (samuti Venemaa) pühendus esmakordselt tõsiselt Pyongyangi suruvate sanktsioonide rakendamisesse?

Tumeni jõe küsimus

Admiral Dong Juni kaasamine viitab ka teisele Hiinat Korea poolsaarel segavale probleemile. Pilk maakaardile ning on selge, et Hiina ligipääs Jaapani merele jääb vaid 15 kilomeetri kaugusele mööda Põhja-Koread ja Venemaad ühendavat (enamasti küll eraldavat) Tumeni jõge. Hiina huvi jõge laevatamiseks kasutada on sama vana kui Hiina Rahvavabariik, kuid seni pole ei Pyongyang ega Moskva sel teemal toru tõstnud. Nüüd on ajad teised ning olulise Hiina toetuse eest Ukraina afääris on venelased sunnitud teemat taaskord arutama. Vastumeelsust ja vastassuunalist tegevust kinnitab kohe-kohe avatav uus ja üsna madal (!) maanteesild Põhja-Korea ja Venemaa vahel, mis seab füüsilised piirangud võimalikele Hiina jõelaevade gabariitidele. Lisaks on Hiina sõjalaevad ebahariliku sageduse ja väliselt arusaamatu tegevusplaaniga läbinud Jaapanit ja Korea poolsaart eraldavat Korea väina, peatudes päevadeks Tsushima saare lähistel. Kui lisada siia ka Venemaa kaubalaevade, mis vahetult enne Hiina või ka India suunas kulgemist Põhja-Korea Rasoni sadamat söe laadimiseks külastavad liiklus, saame merelgi kokku korraliku kahe ideoloogilise kolmiku vaikiva kui potentsiaalselt kuumaks kiskuva mõõduvõtu. Segadused Jaapani merel (korealaste jaoks on tegemist Idamerega) ja Korea poolsaarel pakuks Hiinale rohkem tegevusruumi lõunapoolsetel meredel.

Argieluliste teemade olulisus piirialadel

Märksa kiirema iseloomuga võiksid visiidi osapoolte huvid olla majandusküsimustes ning seda just kahe riigi umbes 1500-kilomeetrisel piirialal, kus läbikäimine nii ajaloolistel kui kultuuristel põhjustel vanu juba aastatuhandeid. On olnud võimalus külastada seda põnevat regiooni 2018.aastal ning nüüd, 2026.aasta aprillis. Erinevused on tajutavad. Kui 2018.aastal oli Hiina järgimas enneolematu täpsusega Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioone ning korealastega seotud koostöötegevused (tekstiilitööstused, Põhja-Korea kaupade hulgimüügiettevõtted, arvukad režiimile rahateenivad restoranid, mere- ja jõeandide kokkuostupunktid, turism) koomale tõmmatud, siis käesoleval hetkel on olulistes piiriasulates kõik “korealik” täies hoos ning ootusärevuses. Piiriülene läbikäimine on oluline mõlemale poolele. Hiilgeaegadel töötas Hiinapoolsel Yalu ja Tumeni kaldal regulaarselt sadu tuhandeid põhjakorealasi. Oluline koostöö puudutas eelpooltoodule teeninduslikele valdkondadele maavarade ja mereandide eksporti-importi, metsandust. Tänaseks on ametlikus tollistatistikas kaubavahetuse mahud saavutanud pandeemiaeelsed tasemed, kuid selle järgi on Põhja-Korea suurimad ekspordiartiklid kunstripsmed ja parukad. Usume? Vähemalt paberimajanduses üritab Hiina endiselt sanktsioonide järgimist presenteerida, kuigi päriselu pilt on isegi regiooni külastajale silmaga veidi teisiti tajutav. 

Reisikiri Hiina ja Põhja-Korea piirile aprillis 2026

8 aastaga on muutused nähtavad ka väljaspool pealinna

Näiteks rajatakse igapäevasele usinale kahekeelsele saginale  piirilinnades Yalu jõele tehislikke koolmekohti jõeülese transpordi korraldamiseks ning populaarsetest piiriületuskohtadest saadetakse sinna eksinud turist politseieskordi saatel korduvalt dokumente kontrollides minema. Selgeimaks signaaliks piiriülese laiema läbikäimise taastumisest oleks Hiina turistide taaslubamine peale koroonasuletuse kehtestamisest Põhja-Koreasse. Hetkel saavad riiki külastada vaid Vene passi omavad inimesed, kuid nende huvi on olnud oodatult leige ning ainus turismivoog, mis rahaliselt Pyongyangi kõnetaks, saaks alguse just Hiinast. Alates 2020.aasta jaanuarist on Põhja-Korea olnud suletud riik ka Hiina sõpradele ja seltimeestele, kuid infrastruktuuriline valmisolek (uued tollialad, renoveeritud sillad jms.) vaid ootab kõrgemaid käske piiride avamiseks. Kuulduste järgi on ka rangema koroonasuletuse perioodil käinud vajaduspõhised “tellimuslennud” Pekingi ja Pyongyangi vahel, kuhu pileteid müüdi Põhja-Korea saatkonnast sularaha eest ning visiitidel ei käinud vaid hiinlastest asjaosalised. 

"Kurski muuseumi" avamine Pyongyangis

Vene “kullakaev” võib sulguda väga kiiresti

Lähimate nädalate jooksul avatakse aastakümnete pikkuste tühjade lubaduste järel maanteesild Venemaalt Põhja-Koreasse, mis täiendab oluliselt võimalusi nii legaalseks kui halli alasse või lausa varjatud militaarkoostöösse peidetud läbikäimisteks. Tänaseni ühendas Korea poolsaart Venemaaga 1959.aastal avatud ühe niidiga väsinud raudteesild ning isegi Ukraina sõtta panustatud saadetisi eelistati Venemaale toimetada pigem meritsi. Venemaa ja Põhja-Korea väga tihedal ja tulusal läbikäimisel käesolevas artiklis pikemalt ei peatuks, kuid selle teisel sõjapäeval avastatud “kullaleiu” tulemusel on Kim Jong-un moderiseerinud pealinna Pyongyangi ning lükanud käima mastaapse sõjalise moderniseerimistöö oma iganenud armees. Pealinnas on aktiivsete sõja-aastate jooksul ehitatud viis moodsat linnaosa, linnas on tekkinud erasõidukitest (!) põhjustatud liiklusummikud, avatud lääne sisseseadega pitsa- ja õllerestoranid, arvutimängukeskused ning ekspresso maksab moodsas kohvisalongis rohkem kui Londonis. Militaarsektoris on veeldatud kolm moodsat 5000-tonnist ristlejad, neljas ja 10000-tonnise väljasurvega ehitamisel. Dokis valmib uus tuumaallveelaev. Mitmikraketiheitjate tegevusraadius viitab maakaardil sirklit keerutades Suurt Plaani kogu Souli hävitavaks katmiseks raketirahega ning Ukraina väljadelt saadud reaalne kogemus on pannud mehitamata õhusõidukid lendama tehisaru abil. Kim Jong-un on saanud “oma enda sõja” – veteranid, kangelased, rolli maailmapoliitikas. Igas vanuses põhjakorealased külastavad neil päevil massidena värskelt avatud ja Kurski oblasti vabastamisele pühendatud muuseumit ja kalmistut, kus puhkab rohkem kui 400 kangelast ning mälestustahvlilt leiame veel ligi 2500 hukkunu nime. Lääne maailma jaoks arusaamatu, kuid Põhja-Korea militaristliku olemuse jaoks olematu ohver Suure Väejuhi geniaalsuse kinnitamiseks. Televisioonis ülistatakse end vangilangemise vältimiseks õhkinud sõdurite heroilisust. 

Põhja-Korea sõjavangid Kiievis

Samal ajal keeldub Lõuna-Korea ühe maailma suurima relvatootja ja -arendajana endiselt saatmast Ukrainale tapvat relvaabi ning ei kasuta võimalust osaleda toodete katsetamisel reaalses lahinguolukorras, kuigi näeme Ukrainas toimetamas isegi seni patsifistlikku nägemust viljelenud Jaapani droonitootjaid. Souli ja Kiievi vahel on tüliõunaks ka kahe elusana tabatud Põhja-Korea sõduri üleandmise või tagasisaatmise küsimus, mis juba üle aasta pole lahenduseni jõudnud (suurepärane dokfilm kahe sõjavangiga seotud problemaatikast: https://www.youtube.com/watch?v=5PsIqZOW7UE ). Lõuna-Korea pikem vaade näeb Venemaad endiselt olulise partnerina ning Ukraina sõda on (ajutine) segav faktor. Sarnaselt peaks Moskva poolsaarel partnerina käsitlema pigem lõunapoolset Koread ning seda teadvustab ka Kim Jong-un, kellele relvade vaikimine Euroopas tähendaks tulusa ja teda maailmapoliitikasse lennutanud vene romanssi kiiret jahenemist, kui mitte lõppu. Viimaste aastat jooksul on Põhja-Korea majandus näidanud pidevat kasvu (eelmisel aastal kuni 4%) ning olgem ausad, pilpakülade asemele on kerkinud kaasaegsed elu- ja tootmisruumid üle maa, seda ka Hiina poolelt vaadeldavatel Põhja-Korea avaratel maastikel ja mäekülgedel. Lääne luksusmaasturid Pyongyangi autosalongides maksavad topelt võrreldes Tallinnas pakutavaga. Samas hurjutab Kim Jong-un Töölipartei ladvikut antisotsialistlike ilmingute leviku tõttu ning paneb pahaks kõrgete ametikohtade kasutamist isikliku heaolu hüppelauana. Kontraste jagub.

Xi auks korraldatud kultuuriprogramm Pyongyangis

Kuivõrd Hiinat Venemaa aktiivsus Põhja-Koreas häirib, pole muidugi teada. Käesolev visiit teemat avalikuks saanud kajastustes ei puudutanud. Vaatamata Põhja-Korea suhteliselt iseseisvale, et mitte öelda isepäisele välis- ja kaitsepoliitikale läbi kogu ajaloo, kontrollib Hiina pea terviklikult Põhja-Korea majanduselu ja argipäevast toimimist ning Venemaa lisanduv panus kaalukausse pikaajalises vaates poliitiliselt oluliselt ei muuda. Tõenäoliselt omab Hiina juhtkond ka üsna üksikasjalikku ülevaadet vene militaarse toe olemusest ning liiga kõrgtehnoloogilist abi (nt.kosmose- ja tuumatehnoloogiad) Põhja-Koreasse kontrollimatult ei satu. Stabiilsus ja status quo säilitamine, lausa tsementeerimine poolsaarel on endiselt Hiina prioriteetne huvi ning põhjakorealikud meetmed raketikatsetuste ja õppuste näol Lõuna-Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide tähelepanu köitmiseks sobivad nii Pekingi kui Moskva niiditõmbajatele. Perioodi, kus Pyongyangis ollakse heades suhetes korraga mõlemi mõttekaaslasega, pole ajaloos varem esinenud. 

Olulised teemad paari reaga lukku pandud

Ridade vahelt loetavatest ning visuaalselt edastatavatest sõnumitest visiidiga seonduvalt muidugi puudust polnud.  Xi Jinping suutis ühte ainsasse lausesse vaid kolme väljendit kasutades sättida kokku ähvardused nii Ameerikale, Jaapanile kui meenutas mõlemale Koreale korraga, kes  poolsaart juba aastatuhandeid kontrollib – ”hegemoonia”,  “arutu pöördumine militarismi” ning “juured”.

Kim Jong-un külastas visiidile eelneval nädalavahetusel oluliselt laiendatud uraanirikastamise keskust teadmata kohas teatades relvakõlbuliku kütuse tootmismahu suurendamist 250%, osales uue ristlejaga mereväe õppustel ning lubas kesk- ja lühimaarakettide tehases mitmekordistada lendavate tapatorude tootmist. Välissuhtluses karmimate sõnumite edastamiseks varemgi kasutatud seltsimees õe Kim Yo-jongi pressiteates peeti “arhailiseks ja mõttetuks” edasisi vestlusi Korea RDV tuumadesarmeerimise küsimuses. Sõnumid kõigile edasi antud, osades pealinnades vist ka heaks kiidetud.

Lugu ilmus ka ajalehes Postimees, 14.06.2026

Põhja-Korea Hiinas. Reis kahe riigi piiril, 2026.aprill

 

Sõpruse sild Hiinas Dandongist Sinuijusse P-Koreas

Kui eelmise aasta detsembrikuu esimestel päevadel kuulutati lääneriikide kodanikele välja viissada kohta Pyongyangi jooksumaratonil, panin end kirja ning nii talitas pooltuhat “väljavalitut” vaid paari tunni jooksul. Sold out! Koroonapandeemia algusest on Põhja-Korea olnud turismile hermeetiliselt suletud ning just pika ajalooga spordiüritus oli aasta varem jäänudki ainsaks võimaluseks riiki külastada. Tuleb siiski lisada, et vaid vene passi omanikel on võimalik Koreasse siseneda, kuid selline vabatahtlik võimalus ei kõneta isegi venelasi. Hiilgeaegadel külastas Põhja-Koread alla 10 tuhande lääne turisti, seega pole riik olnud kunagi teab mis turismimagnet. Samas, Pyongyangi maratonil on eestlasi käinud jooksmas küll. 

Plaan B - Iraani sõda

Sinuiju - P-Korea suuruselt neljas linn

Nii nagu Põhja-Koreaga ikka, tuleb valmis panna plaan B juhuks, kui piirid taaskord suletakse. Viisad väljastatud, registreerimistasud makstud, reisieelne briifing Pekingis kooskõlastatud ning siis tuli Iraani sõda. Meetod, millega Ameerika Ühendriigid tõestasid oma võimekust likvideerida ebameeldivate režiimide brutaalseid tippjuhte, šokeeris Põhja-Koread ligi 80 aastat raudses haardes hoidnud dünastiat niivõrd, et maraton kui aken maailma, tühistati sootuks. Seda ka kohalikele jooksjatele. Olgu tausta tajumiseks mainitud, et põhjakorealased ei tea Iraani ajatolla tapmisest tänaseni, küll on nad kursis Ameerika ja Iisraeli kallaletungiga ning õnnitletud on islamiriigi uut juhti ning soovitud talle edu imperiaalse iseloomuga sissetungi mahasurumiseks. Iraani ja Põhja-Korea varasem laialdane militaarkoostöö on üldteada. Viiesaja läänlase kohalolu Pyongyangis levitanuks ebasobivaid lisateadmisi loetud tundidega üle kogu pealinna ja hiljem riigi, mistõttu peame ilmselt just siit otsima põhjuseid niivõrd radikaalse tühistamisotsuse tegemiseks. Ametlikuna kõlas põhjenduseks  “due some reasons….” ehk “mingil põhjusel”, mis isegi põhjakorealikku retoorikat põhjalikult tundvatele jälgijatele rabavalt vaimuvaene tundus.

Olgu ajaloolise tõe huvides mainitud, et 6.aprillil olid sadakond Pyongyangis töötavat välismaalast, valdavalt vene ja teiste saatkondade töötajat lubatud Kim Il-sungi staadionile, kus vapramad poolmaratoni jagu ringe läbi keerutasid, kuid üritust ei üritatudki võimude poolt serveerida kui maratoni toimumist. Tegelikult ei kajastatud toimunut üldse mujal kui kenal päikeselisel kevadepäeval sportlikult kaasalöönud saatkondade sotsiaalmeedia seintel. Saatkondi toimetab Põhja-Koreas paarikümne ringis, valdavalt sõbralike riikide nagu venemaa, Hiina, Venetsueela, Kuuba, Palestiina, Süüria esindused. Riiki on suursaadikute tasemel naasmas Rootsi, Šveits, Ühendkuningriigid ja Saksamaa. Viimaste eeltingimuseks on püsiv ja stabiilne ühendus riiki sisse ja välja. Täna see puudub, kuigi “kollane diplomaatiline info” räägib sularaha eest pileteid müüvast Air Koryo (Põhja-Korea lennukompanii) kontorist Pekingis asuvas saatkonnas, mis juba aastapäevad vastavalt vajadusele ka Lääne ärimehi ja diplomaate kahe pealinna vahel sõidutab.

Punane ida. Kust tõuseb Päike tegelikult?

Seega ei põhjusta kadunud võimalus end 21.Sajandi Päikese (Kim Jong-uni üks tuhandetest tiitlitest) valgel higiseks joosta musta masendust, sest põnevat Koread võib leida ka Hiinast. Vaadates lähiajaloolisi maakaarte võime Kirde-Hiinast avastada nö. kolmanda Korea ehk mitmeid etniliste korealastega asustatud autonoomseid provintse, kus kahes keeles sildid annavad tunnistust korealaste populatsiooni olulisest olemasolust. Kui 2018.aastal sai külastatud piirijoone keskosas asuvat Changbai rajooni, kus asub Korea loomisloos kõigi korealaste jaoks oluline Püha Paektu mägi, aga ka põnevad piiriülese legaalse ja vähem legaalse kaubavahetusega seotud paiku, siis sel korral keskendusin rohkem lõunasse jäävale Liaoningi provintsile ning selle olulisele piirilinnale Dandongile. Dandong, vana nimega Andong tähendavat “punast ida”, kuid kust punane Päike päriselt tõuseb, on Kim Jong-un kahte riiki eraldava Yalu piirijõe idakaldale päikesekujulise punase ringja majaehitusega hiinlastele visuaalselt vägagi selgeks teinud. Olgu öeldud, et pikksilmast või pikemast fotoobjektiivist on vaevu 8 aastat tagasi valminud paraadhoone kiire lagunemine juba tänaseks selgelt fikseeritav. Kas sama ootab ees ka üüratuid uusarendusi Yalu jõe Põhja-Korea poolsel kaldal, sellest veidi hiljem.

Dandong Yalu läänekaldal

Dandong on Hiina mastaape arvestades oma 800-tuhande asukaga sisuliselt väikeasula, kuid suhetes Põhja-Koreaga üks olulisemaid ühendussõlmi, moodustades vastaskaldal asuva Sinuijuga omamoodi paarislinna. Viimaste kümnendite jooksul on linnad näinud helgemaid ja karmimaid aegu. Kui 2000ndate algul üritas Põhja-Korea luua Sinuijust just Dandongi abil omamoodi uut Hong Kongi koos erimajandustsoonide ja liberaalsemate majanduspoliitikale allutatud reeglitega, tõmbas 2013.aastal Kim Jong-uni poolt hukatud tädimehe Jang Song-thaeki lugu plaanidele kriipsu peale. Jang oli olnud aktiivne suhete edendaja Hiinaga ning eks just sealt tulebki otsida tema kiire ja Põhja-Korea kontekstis väga avaliku kõrvaldamise ning hiinlaste pettumuste põhjuseid. Ka tänase valitseja poolvenna Kim Jong-nami närvigaasiga mürgitamine Malaisias lahterdub samasse verisesse peatükki. Hiinas elanud Kim Jong-nam oli Jang Song-thaeki kaudu hiinlaste esimene valik Kim Jong-uni asemele, kuid las paleeintriigid jäävad sel korral sinnapaika. Jangi lugu teatakse Dandongis hästi ning ollakse tänaseni Kim Jong-uni keevalisuse üle pahased. Ka Dandongi edu sõltus ja sõltub ka edaspidi põhjakorealaste valmisolekust koostööks. Üle Yalu kulgeva Sõpruse silla käis enne pandeemat ligi kolmveerand kahe riigi kaubavahetusest ning enama potentsiaali rakendamiseks ehitasid hiinlased 2015.aastal ka uue moodsa maanteesilla, mis tänaseni kasutuna seisab. Edeneva koostöö ootuses rajatud uus moodne Dandongi linn seisab samuti tänaseni pooltühjana kasutu silla kõrval. Kui aastaid ei viinud Põhja-Korea poolt sillani teedki, on see nüüd olemas, kuid valdavalt kasutatakse neljarealist maanteed põllusaaduste kuivatamiseks.

Seaduslikult paadiga Põhja-Koreasse?

Turismi vaatenurgast on Dandong unikaalne võimalus näha põhjakorealikke kontraste väga lähedalt kasvõi palja silmaga. 1962.aasta Yalu kokkuleppe järgi on jõgi kogu laiuses kasutamiseks mõlemale riigile. See võimaldab paati rentides sõita Põhja-Korea poolsesse kaldasse, kuid jala maalepanek on keelatud. Aastaid tagasi võis 50 dollariga siiski üsna julgelt pidada keelatud kaldal sõbralikke kehakeelseid vestlusi korealasest sõdurpoistega, kuid taolise riski võtmine kaasajal on välistatud. Seda mõlemipoolselt. Varasemalt võis Hiina kiirpaatidel sõita ka Yalu lisajõgedel, mis viisid huvilised sügavale Põhja-Korea territooriumile, kuid selle võimaluse on hiinlased alates 2018.aastast mitmete hiinlaste Põhja-Koreasse kadumise järel turvalisusele viidates keelanud. Siiski pakub jõekruiis Sinuiju kaldajoonel vaatamist piisavalt. 90ndatel alanud majanduse kollaps läbisegi uusrikaste uusarendustega, uppunud kaubalaevad kõrvuti moodsate piirivalvekaatritega. Et piirkonna olulisim elatusallikas on jõe- ja mereandide (Kollane meri on paarikümne kilomeetri kaugusel) püük ja müük, näeme sadade kaupu väsinud kalalaevu. Kuigi merel toimetavad ka Hiina alused ning Põhja-Korea mereandide import peaks olema sanktsioonidega pärsitud, näeme päriselus midagi muud. Hiinapoolsel kaldal käib madalamate tegevuskuludega põhjakorealaste poolt püütuga usin kokkuostutegevus. Just Põhja-Korea kaupade ja teenustega seotu, muudab Dandongi ja tegelikult kogu pikal piirijoonel toimuva äärmiselt põnevaks, kohati salajaseks ning teatud juhul ka ohtlikuks kogemuseks. “Liigne uudishimu tappis kassi” on vastus, mida Põhja-Korea režiimile rahateenivates ohtrates restoranides põhjakorealannadest ettekandjate suust sageli kuuleb, kui külastaja küsimused liiga kaugele jõuavad. Ahjaa, minu sporditracker Strava lukustus ootamatult Yalu idakaldal. Mõningane guugeldame andiski teada, et maailmas enimlevinud spordiäpp ei tolereeri kasutajate viibimist Põhja-Korea territooriumil ning kontod blokitakse igaveseks. Nii ka juhtus.

Üks lõpututest piirivalveputkadest Põhja-Korea piiril

Piiritara Hiinas olevat taoline kogu piiri ulatuses

Põhja-Korea personaliga ning valdavalt hiinlastega ühisettevõtte formaadis toimetavaid restorane, aga ka hulgimüügi ettevõtteid on kahe riigi piirialadel palju. Kui 2017.aastal pahandasid Kim Jong-uni kaks tuumakatsetust Hiina Esimeest niivõrd, et kehtestatud sanktsioonid sundisid taolist ettevõtlusvormi koomale tõmbama, on praegu suhted paranemas ning kahepoolselt kasulik koostöö taas hoogustunud. Küll on koroona-aastad suutnud ohjeldada organiseeritud kaost piiril, mõlema riigi jõekaldad on tarastatud ning seeläbi kontroll illegaalse ja vähem illegaalse tegevuse osas võimude poolt kindlasti paremini ohjatud. Annab sellest tunnistust ka asjaolu, et tavapärase 1000..1500 põgeniku asemel pääseb kaasajal Põhjast minema aastas kõigest sadakond. Põgenemine on muutunud rahaliselt kordi kallimaks ning füüsiliselt ülikeerukaks ning selles saab iga Yalu ääres kulgeja oma silmaga veenduda. Ka populaarne raha saatmise lahendus Põhja-Koreasse on muutunud kulukaks. Varasema komisjonitasu 30% asemel kulub nüüd 80% saadetavast summast vahendajatele ning Põhja-Koreas ei jätku vahendajatel enam reaalselt sularahadollareid. Dandongis elava härra Cheni sõnul on Põhja-Korea taas alustanud kolme põlvkonna karistamist ka põgenemiste korral. Praktika, mis viimased 15..20 aastat pausil olnud. Naasnud on ka avalike hukkamiste praktiseerimine ennetava mõju (loe:hirmu) kinnistamiseks.

Korea sõda. Kolm riiki, kolm käsitlust

Härra Chen, pensionile lisateeniv endine Korea sõjale spetsialiseerunud ajaloolane oli mulle giidiks ja autojuhiks Dandongi ümbrusega seotud Korea sõja episoodide seletamisel. Kui Lõuna-Koreas kannab konflikt poolsaarel nime 6.25 sõda, Põhja-Koreas Isamaa vabastamise sõda, siis hiinlastele ütleb „Vastupanu Ameerika agressioonile ja Korea abistamise sõda” millega tegu. Just viimasel kümnendil on Hiina asunud oma otsustavat osalust Korea poolsaarel vahemikus 1950 – 1953 jõuliselt presenteerima. Kerkinud on muuseumid, televisioonis jooksevad dokumentaalid, luuakse mängufilme, kerkivad monumendid kindral Peng Dehuaile ja Mao Zedongi pojale, sõja algul hukkunud Mao Anyingile. Taolise riikliku meelemuutuse põhjusena leiab härra Chen, et Hiina on nö sõjaliselt “valmis” ning soovib Ameerika Ühendriikidele või mistahes välistele jõududele meenutada oma otsustavust võimaliku välise sekkumise korral Korea poolsaarel. Põhja-Korea olemasolu ja status quo püsimine regioonis on endiselt Hiina prioriteetseimates huvides ning seda ei unustata meenutada ka välismaistele mängijatele. Just Dandongis asub Korea  sõjale pühendatud suur ja moodne muuseum, millise edasiantavat sõnumit ja sisu kirjeldab Hiina nimetus Korea sõjale suurepäraselt. Olles külastanud Korea sõja muuseume ka mõlemas Koreas jääks pealiskaudsemal huvilisel mulje kolmest erinevast sündmusest, kus isegi eesmärgid kõigil osapooltel väga erinevad olid, tulemustest rääkimata. Võitu tähistasid aga kõik osapooled. Igaljuhul on Dandongi muuseum külastajatest pungil, kogu demograafilise spektri ulatuses ning uhkus Hiina Rahvavabariigi otustava panuse eest tundus külastajates kõrgendatud meeleolu tekitavat. Kui soovitada, siis Soulis asuv Lõuna-Korea käsitlus on kõige mastaapsem ning nii kummaline kui see ka pole, on sealt saadav propagandalaks kahest punasest konkurendist tugevam.

Hekou sild Dandongist põhjapool, pildistamine keelatud!
Kõik klõpsivad...

Külastame mitmeid keset jõepiiri katkenud sildu, milliseid üle Yalu ja ka põhjapoolse Tumeni on kümneid, pakkudes sümbolistlikku vaatepilti Põhja-Korea iseolemisest, et mitte öelda tahtlikust suletusest. Kui Hiina pool on mitmed sõjas kannatada saanud sillad oma kaldapoolel vaateplatvormidena taastanud, seisavad Põhja-Korea poolsetes jõevoogudes hallid postid. Legendaarseim ja tuntuim taoline vaatepilt avaneb Dandongis, täpselt Sõpruse sillaga parallleelselt kulgevad jalakäijate sillal. Mõnel maapiirkondades asuval sillal on pildistamine Korea suunas rangelt keelatud – riigid on omavahel leppinud kokku, et töötavaid talupoegi või pigem ülilähedalt vaadeldavaid piirivalverajatisi ei jäädvustataks. Mõistlik. Satelliidipildid on aga Yalul avastanud mitmeid paiku, kus Hiina ja Põhja-Korea kannavad jõepõhja kive ja pinnast, mis viitab kaupade liigutamiseks vajalike ühendusteede rajamisele. Üks selline jäi teele ka Dandongist paarkümmend kilomeetrit põhjas suunas. Küsisin naiivset mängides, millega siin tegeletakse….taastatakse revolutsioonilist paika, kus Hiina vabatahtlike armee 1950.aastal Koreasse sisenes. Ei hakanud uurima, miks samal jõel järgmisi kümneid taolisi “taastamistöid” tehakse.

Aktiivne tegevus Sinuiju sadamas

Suletud kuningriigi veelgi suletum piir

Kes on külastanud kahe Korea vahelist demilitariseeritud tsooni emmalt-kummalt poolelt, teab nelja kilomeetri laiust mineeritud piirijoont lugematute okastraataedadega oma ülimas, lausa füüsiliselt tajutavas militariseerituses. Põhja-Korea vaatlemine on võimalik vaid distantsilt ja läbi pikksilma. Põhja-Korea ja Hiina vaheline ja enamasti mööda kitsaid Yalu ja Tumenit kulgev piir pakub vaatepilti aga ka vaegnägijatele. Kohati on kahe riigi vahel vaid paarikümne meetrine kuivanud nire, milliste kallastel veel kümmekond aastat tagasi inimesed pesu või toiduaineid pesid, samas silpigi vahetamata või silmsidet loomata. Tänakseks on katkematud piiritarad taolised hääletudki kontaktid lõpetanud. Asulate läheduses on Põhja-Korea tara ka elektrifitseeritud. Rohujuuretasandi smuugeldamine on ajalugu, hiinlased ei kurda enam ka põhjakorealastest varaste üle, kes kasinamatel aegadel regulaarselt Hiina poolel kõhutäit otsimas käisid või ripakil asjad kaasa haarasid ning esines ka röövimisi ning tapmisi.

Talupojad kortermajas. Kvalitatiivne muutus või...?

Kim Jong-uni briljantne võit looduse üle?

Dandongi ja Sinuiju regioonis on suviste üleujutuste oht suur, veetase võib tõusta 8 meetrit ja rohkemgi, ujutades üle valdavalt Põhja-Korea poolele jäävad orud. 2024.aasta juulis kadus maakaardilt Põhja-Korea enda andmetele tuginedes, mis juhtunut pigem pisemana proovib näidata, 4100 hoonet ning uputus hävitas saagi 3000 hektaril. Põhja-Korea jälgijatel on meeles pildid ja videod kummipaadiga või Lexuse maasturiga sügavas vees kulgevast Kim Jong-unist, kes oksarisuga vastu nägu saamist tähtsustamata rahva heaolu eest ennastsalgavalt edasi muretses. Ja siinkohal on paslik lõõpimine korraks kõrvale jätta. Vähem kui poolteist aastat hiljem on KÕIK Yalu jõe Põhja-Korea poolsed kaldad palistatud massiivsete kaldakaitse rajatistega ning üle kogu suure oru on kõrgumas mitmed uute kõrghoonetega linnaosad. Talupoegliku või pigem sotsialistliku ühisfarmiliku elulaadiga harjunud maaelanikud elavad nüüdsest kortermajades, kuid härjad ja rakendid ning käsitsi haritud põllumaad moodsate elamute vahel pakuvad päris kummalist ja paradokssaalset vaatepilti. Härra Cheni sõnul on kaldarajatised kohati siiski liiga madalad, et Sinuiju lagendikku suurema üleujutuse eest 100%-liselt kaitsta. Lisaks on Põhja-Korea meetmed teinud ärevaks maaomanikud ja farmerid jõe Hiina poolsel kaldal. Kui ennevanasti leevenesid üleujutused pigem Korea territooriumil, siis järgmisel korral suunavad Kim Jong-uni uued lahendused tulvad otse Dandongi ja seda ümbritsevate samuti üsna madalate alade poole. Rasked mussoonvihmad tabavad regiooni tavaliselt juulis ja augustis, 2025.aastal jäi aga kõik normi piiresse ning kaitsevööndi võimete peaproov veel tegemata. Yalu ei suubu Kollasesse merre otseselt deltana, kuid viimased 30…40 kilomeetrit kulgeb meretasapinnast vaid õige vähe kõrgemas laias orus, mis muudab Põhja-Korea rahvaarvult neljanda suurlinna Sinuiju ümbruse tulvadele vägagi haavatavaks. Lisaks elamutele on kogu oru ulatuses sadu hektareid hõlmav Kim Jong-uni lemmikprojekt – kasvuhoonete kompleks, mis näeb tõesti muljetavaldav välja ning valmis samuti vähem kui ühe aastaga! Orust saab suurepärase ülevaate külastades Hiina poolel Hushani nimelist asulat, kus asub kuulsa Hiina müüri kõige idapoolsem ots. Sellel ronimine on paras väljakutse, trepid on ülijärsud, seintel abiks trossid, aga vaatepilt üle Sinuiju ja Uiju väljade on auhinnana hingemattev ning pika objektiiviga põhjakorea diivanianalüütikul jätkub pildistamist mälukaardi täitumiseni. Võimalik on matkata ka otse kahe riigi piirijoonel kulgeval matkarajal, mis matkaja Põhja-Korea piirivalvuritega sisuliselt ninapidi traataia ääres kokku viib. Rada on lühike ja omajagu tasakaalu ja kummardamist nõudev, aga kohustuslik igale huvilisele.

Tulvavete kaitsevöönd. Vasakul Hiina, paremal P-Korea

2024.aasta uputusest pääsesid vähesed ühisfarmid 

Hushani matkarada viib matkajad P-Korea piirivalvuritega väga lähestikku

Nuumame režiimi!

Pikad päevad lõpevad korraliku toitumisega ning Dandongis valikutest juba puudu ei jää. Lisaks kõigele hiinapärasele ning piirkonnale omaselt rohkele valikule vee-elukatele keskendunud sööklatele väärivad külastamist ka unikaalsed Põhja-Korea restoranid. Kui mitmed neist on hiinlaste peetavad ja vaid korea toite pakkuvad (paljudes on ka etnilistest korealastest personal), siis leidub ka reaalselt Pyongyangi rahamasina poolt peetavaid väga autentse põhjakorealiku vaibiga söögikohti. Kel eetika režiimi toetamise välistab, ei saa neid kohti muidugi külastada, kuid mööda minna on ka raske. Enamasti töötavad restoranides eeskujuliku keskkooli tunnistusega noored naisterahvad, soliidsemas eas seltsimees naisülevaataja ning harvad pole juhused kui sisse astub mõni ülikonnas vanem seltsimees, punane rinnamärk kahe vanema Kimi näopildiga revääril. Sel juhul üldiselt katkeb teenindajate (ülearune) suhtlus klientidega hoobilt ning maad võtab jahe viisakus. Neil kel korea keel mõnevõrra suus, saavad sisse astudes alati siira üllatuse osaliseks, kuigi just perenaises võib sõbralik korea keelt purssiv välismaalane olla ka ohu märk. Kõikvõimalikke lääne ajakirjanikke, kristlikke missionääre, sanktsioonidest kinnipidamise jälgijaid ning inimõiguste aktiviste liigub piirkonnas sageli. On perioode, kus Hiina ei luba piirialadel eriloata välismaalastel üldse viibida. Toiduvalik on vapustav, kõik on maitsev ja taskukohane, kuigi Põhja-Korea restoranide hinnatase on Hiina omadest mõnevõrra kõrgem. Õhtusel ajal vahetavad rangetes pükskostüümides teenindajad töised riided korea rahvarõivaste vastu ning kannavad elavas esituses ette mõned muusikalised vahepalad.

Seltsimehed ettekandjad artistidena....

Enamasti valdavad noored seltsimehed hästi kitarre, trumme ja akordionit ning peavad eeskujulikult viisi. Kuigi maailma on vallutanud k-pop Lõunast, kõlavad Dandongis õhtul hoopis teistsuguse korea popi alternatiivviisid. Põhja-Korea restoranid tunneb lisaks hanguli (korea tähestik) kirjapildile ära ka välistrepil kõlavate revolutsiooniliste rütmide järgi, läbi akna paistab Korea Kesktelevisiooni livestream ning Pyongyangi külmade nuudlite, kimchi ja ääretult maitsvate Põhja-Korea õllede taustaks kõneleb sageli keegi Kimidest või kõik kolm korraga. Neiud restoranides ei tohi väljaspool liikuda omapäi, ainult koos saatjatega. Teenistus ca 150 dollari kandis kuus, kuigi palgalehel võivat olla ka numbrid 500 ja enam, millest enamus otse Pyongyangi saadetakse. See ongi see päris Juche, seltsimehed!

...ja rangemas töörežiimis.

Omamoodi elamus on astuda sisse hulgiladudesse või vahendusfirmadesse, mis ohtralt Korea toodangut müüvad ning seal oma lonkava korea keele abil, mis taas siirast imestust vastus peegeldab, rääkida välja paar pakki Kim Jong-uni lemmikuid, Korea sõja vaherahu sõlmimise ehk põhjakorealaste jaoks võidupäeva auks nimetatud ja üsna kalleid sigarette 7.27. Keeled suhu ja Koreasse suitsu järele!

Tüüpilise Hiina-Põhja-Korea ühisettevõtte-vahendusfirma näidistesaal

Põhja-Korea saatkonna "autahvel" Pekingis

Põhja-Korea Pekingis. Kõigi poolt armastatud barbeque ning tüütu "saba"

Koread võib otsida ka pealinnas Pekingis, kuid peale mastaapse saatkonnakompleksi, selle ümbruses asuvate Põhja-Korea kaupluste ja mõne legendaarse ajalooga restorani väga muud leida pole. Saatkond pekinglaste poolt armastatud Ritani pargi kõrval väärib aga vaatamist. Esiteks on kompleks suur nagu mõne väikelinna linnaosa, sisaldades suisa korterelamuid, mis küll õhtuhämaruses kottpimedaiks jäid. Kindlasti on saatkonna värava ees suur “rahvamajandussaavutuste virtuaalnäitus” – piltide ja videotega üüratu teadetahvel Liidri viimastest panustest rahva elujärje ja turvatunde parandamisel. Kim ja seep, Kim ja kontinentidevaheline rakett, Kim ja uus sojumark. Prominentselt saab „eetriruumi” võimalik tulevane Liider, Austatud Tütar, keda muu maailm Kim Ju-ae nime all tunneb. Tegelikult ei tea tema nime peale pereliikmete keegi. Pikemal ringil ümber saatkonna ning selle pildistamisel võite olla kindlad, et peagi saadab teid teatud distantsil mõni mustas jopes “juhuslik” huviline, kes teeb kaasa ka teadlikult sooritatud kiired haagid või topeltlõigud. Saatkonna lähistel paikneb üks legendaarsemaid Põhja-Koreale raha teenivaid barbeque sööklaid, mida armastavad teiste seas paljude riikide diplomaadid sõltumata, kumbal pool eetilist rindejoont ollakse. Erinevad isegrillitud lihalised koos kõige muu korealikuga viib seal tõesti keele alla. Ja raha Pyongyangi…..

Loe lisaks:

P-Korea ja Hiina piiril Changbais, Paektu mäel ja P-Koreas Sinuijus (2018)

DMZ tuur Lõuna-Koreas läänest itta (2023)

Põhja-Korea ringreis (2010)

Rohkem pilte leiab siit

Eetikanõuniku ülestunnistus

Põhja-Koreasse reisimine on tekitanud alati küsimuse sellise sihtkoha finantsilise ja moraalse toetamise eetilisusest. Eriti kaasajal, kui Põhja-Korea on osutunud võtmemängijaks Ukrainas toimuva õuduse käigushoidmisel venemaa jäägitu toetajana. Juhul, kui antud reisi eesmärk joosta Pyongyangis oleks õnnestunud, panustanuks ma režiimi toimimisse ca 600…700 eurot. Olles Põhja-Koread külastanud ka varasemalt, olen veendunud, et taolise panuse eest ei suutnud riik ka turismi hiilgeaegadel (alla 10 tuhande lääne külastaja) teenitu eest hankida mitte ühtegi arvestatavat ühikut tapvat relvastust. Turism on Põhja-Koreale olnud mainekujundusprojekt ning kahjuks idealistlikud lääne heaoluühiskondade valdavalt noorema vanusegrupi reisijad neile vaadata lubatud muljet sageli edasi kandsidki. Küll aga on välisturistide poolt riiki külastades kohalikele saadav kasu hindamatu. Selles 80 aastat kestnud ja geneetiliselt juurdunud suletuse juures on kasvõi mobiiltelefonist näidatud tavaelulised pildid minu koduaiast või kassist, koolis käivast järeltulijast või töökoha kohvinurgast siira huvi objektiks. Põhjakorealastest giidide küsimused ei lõpeks, kui järelevaatajad neid ei katkestaks. See viimane argument on olnud minu jaoks (vähemalt mulle enesele) veenvaks eetilise kuristiku ületamisel. Põhja-Korea poolt soovitud kuvandi edasiandmist minult kui endiselt sovetistani lapselt loota pole, küll aga suudan ehk seeläbi seletada taolise  monstrumi toimimist kurioosumeid kõrvale jättes keskmisest lääne ajalehe kirjutisest veidi loogilisemalt.

KUKU pärastlõuna. Erki Loigom - Venemaa ja Põhja-Korea strateegilisest koostööst

Mordooria ja Kuri-Korea strateegiliste sigaduste koostöölepe sai aastaseks. 

Tahame tunnistada või mitte, kuid mainitud partnerlus on sisuline, toimib kogu spektri ulatuses ning on Ukraina sõja kontekstis meie jaoks oluline probleem. 

Jõudsime kõneleda ka Hiina ja Lõuna-Korea vaatenurgast moskoovia ja Pyongyangi koostööleppe vaates. 

KUKU Pärastlõuna, 03.07.2025

Põhja-Koreas on alanud “Kuldajastu”

Kim 9.mail Vene F saatkonnas Pyongyangis

9. mail külastas Kim Jong-un Pyongyangis asuvat Vene Föderatsiooni saatkonda ning kuulas ilmselget rahulolu väljendades suursaadik Aleksander Matsegora kõnet, mis muuhulgas teatas, kuidas "ilusad monumendid vapratele Korea sõduritele hakkavad kaunistama Kurski oblasti asulaid ning paljud tänavad ja väljakud saavad kandma Korea märtrite nimesid". Milline on olnud Venemaa ja Põhja-Korea ülikiiresti edenenud lähenemise kasu põhjakorealastele, aga ka riskid regioonile laiemalt?

Ootamatu avameelsuspuhang

Aprilli viimastel päevadel lõpetasid Venemaa ja Põhja-Korea võimud ühepäevase vahega ilmunud teadetes salatsemise Korea Rahvaarmee osalemise teemadel Kurski oblastis peetavas lahingtegevuses. Kremli pressiteates tänati Korea sõdureid vapruse ja panuse eest Kurski oblasti täielikus vabastamises. Põhja-Korea poolne vastus võimendas korealaste kangelaslikkust veelgi, lisades Moskvast etteantud sõnavara kasutades (vajadust likvideerida neonatsiste ja Kiievi hunta) põhjenduse tuhandete kilomeetrite kaugusel toimuvas avantüüris osalemisele. Sõna “kangelane” kohtame tänastes Põhja-Korea lehelugudes ebaproportsionaalselt sageli. 

Palju on lugeda analüütikute arvamusi, miks just nüüd ning taolises avatuses koostöö mehitatud vormist teatati, kuid ükski neist ei kõla lõpliku ja loogilisena. Venemaa jaoks legaliseeris teatatu Põhja-Korea armee osalemise 9.mai pidustusel. Kuigi paraadilt jäid marssivad Korea sõdurid siiski kõrvale, osalesid seal kolm korealaste Ukraina afääri eestvedavat kindralit. Mõnevõrra üllatuslikum on Põhja-Korea meedias ilmunud kajastused, mis avameelselt kirjeldavad Kurski operatsiooni ning ei varja ka panustatud inimohvreid (http://www.kcna.kp/en/article/q/31dad32db7521d14c899e32fd4be46b9.kcmsf).  Põhja-Korea nimetab sõjategevuses langenuid Korea sõja päevist märtriteks ning nüüdki on Kim Jong-un andnud lubaduse rajada uutele kangelaslikult hukkunutele pühendatud memoriaali. Ju on 600..800 hukkunut (Lõuna-Korea hinnang põhjakorealaste fataalsetele kaotustele Ukrainas) turvaline määr riske pahameele tekkeks kartmata luua värskendatud narratiive armee võitlusvõimekusest, mis annab reaalse tõestuse Kõrgeima Armeejuhi geniaalsuest ja ülimast tarkusest maailmapoliitika suunamisel. Ilmselt pole tarvis seletada tausta Põhja-Korea ühiskonna ülimast militariseeritusest, kuid värske sõjakogemus ning kontrollitud hulk värskeid veterane annab režiimile lisalegitiimsust uute militaarsete väljakutsetega tegelemiseks.  Kim Jong-un on vajutanud tugevalt gaasipedaalile ning kui kuskil maailmas on tõesti alanud Kuldajastu, on see juhtunud Põhja-Korea ladvikus. 

Hävitaja Choe Hyoni laskeharjutus

Strateegilise koostöö lepe kui tõeline julgeolekugarantii…ja palju raha!

18.juunil 2024.aastal Pyongyangis sõlmitud strateegilise koostööleppe paarkümmend punkti ning nende ennaktempos ellurakendamine (näiteid toome allpool mitu) on andnud Kim Jong-unile või lausa Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile kogu tema eksistentsi perioodil esimest korda reaalse julgeolekugarantii. Mis veel tähtsam, tohutu ja ülikiire tuluallika. 

Viimase 18 kuuga on neli vene alust toimetanud Rajini sadamast Vladivostoki lähistele Dunai sõjasadamesse ligi 16000 konteinerit, mis hinnanguliselt sisaldavad 4..6 miljonit suurtükimürsku. Lisaks on Põhja-Korea panustanud kümnete ballistiliste rakettidega, milliseid on kasutatud Ukraina asulate ründamiseks. Kui esmakasutamistel oli taoliste rakettide täpsus kasin, on see kogemuse omandamisel aina paranenud. Ukrainas on Põhja-Korea rakettide jäänuseid juba nii piisavalt, et teha olulisi järeldusi. Kuigi on olnud teada Lääne komponentide kasutamine, on tulemused jahmatavad – enamik elektroonikast Hwasong 11 raketis pärinevad Ühendkuningriikide, Hollandi ning veel seitsme lääneriigi ettevõtete toodangust. Mainigem ära ligi 250 mitmikraketiheitja ning 100 kauglaskeseadme Koksan-M 1989 tarned Venemaale, millistel on olnud oluline roll Venemaa sõjamasina aktiivsuse hoidmisel Donbassis. Märkimisväärne hulk loetletust on viidud Krimmi, sõja lõunarindele, kus neid veel kasutama asutud pole. Kõike eelpooltoodut arvetades hinnatakse Venemaalt saadud rahalist panust vahemikku 20…25 miljardit dollarit, mis on ilmselt suurem maht kui Korea RDV aastane eelarve. Kuid see pole veel kõik. (https://www.newsweek.com/north-korea-russia-munitions-shipments-ukraine-war-2059841)

Sild ei kuhugi

30.aprillil toimus pidulik nurgakivi asetamine aastakümneid kavandatud Venemaad ja Põhja-Koread ühendava maanteesilla ehitusel. Silda rajab ametlikult vaid 4 töölisega Tšetšeenia ettevõte. Kahe riigi ühine piirijoon on vaid napp 15 kilomeetrit ning kuni praeguseni ületas piirijooneks olevat Tumeni jõge vaid ühelindiline raudteesild. 30 eelnevat kümnendit on sild suhete vaikelu tõttu olnud kasutuses harva. Nüüd on kõik muutunud ning riigid vajavad hüppeliselt kasvanud kaubavahetuse mahtude tõttu toimivat maismaa ühendust. Kuid…venelastel peab olema teada Hiinat ja Põhja-Koread ühendava Dandongi uue silla lugu. 

Rajatav sild üle Tumeni piirijõe

Uskudes põhjakorealaste lubadusi erimajandustsooni loomiseks Kollase mere rannikule, kahte riiki ühendava Yalu jõe suudmesse, rajasid hiinlased kümmekond aastat tagasi ultramoodsa maanteesilla, mis Korea poolel tänaseni keset sood lõpeb. Poliitilistel põhjustel võib Põhja-Korea taolised projektid kergesti katkestada. 

Tumenit ületava silla rajamisel on aga veel üks regiooni majanduslikku läbikäimist muutev mõjur. Madal maanteesild kustutab Hiina lootused pääseda Tumeni kaudu Vaiksele ookeanile. Läbirääkimisi jõe kaldaid kontrollivate Põhja-Korea ja Venemaaga on peetud aastakümneid, kuid just kaasajal võinuks olla Pekingil piisavalt hoobasid jõe kasutamise reguleerimiseks. Põhja-Korea on pigem huvitatud Hiinast kui kliendist läheduses asuva Rajini jäävaba sadama kasutamisel. Rajini  sadmas Rasoni erimajandustsoonis on Põhja-Korea kroonijuveel, mida turistidelegi uhkelt eksponeeriti kuniks koroona riigi hermetiseeris ning kaasajal toimuva relvaveo tõttu on uhke rajatis muutunud salajaseks militaarbaasiks. Et Tumenit ületava sillani ei vii Põhja-Korea poolelt ühtegi kõva kattega maanteeühendust võib arvata, et silla rajamisel on mängus omajagu tseremoniaalset, aga ka Hiina ambitsioonide ohjeldamine on uutele südamesõpradele igati meelepärane. 

Palju küsid, vähe saad. Vähe küsid…

Uudiseid Põhja-Koreast seestpoolt vahendava portaali DailyNK andmetel on hüppeliselt kasvanud Pyongyangist Mosvasse saadetud palvekirjade hulk ning nende aina nõudlikum toon (https://www.dailynk.com/english/race-against-time-north-korea-push-advanced-russian-nuclear-warhead-technology/). Põhja-Korea relvaprogrammide ajaloo tundjad teavad, et riigi rajaja Kim Il-sung survestas Moskvat paigutama tuumarelvi Koreasse juba viiekümnendatel. Moskva ei murdunud kunagi, kuid lubas tuhandetel põhjakorealastel õppida vastavaid tarkusi Nõukogude õppeasutustes ning toetas esmalt tõespoolest energeetikaprojektina käsitletud, kuid peagi Põhja-Korea tuumarelvaprogrammi keskuseks muutunud Yongbyoni kompleksi ehitamisel. Ajalugu tundub korduvat. Pyongyangist lähtuvad soovid üritavad partnerilt pressida välja maksimaalne, sest soodne ajaaken võib sulguda võimaliku rahuprotsessi edenedes Ukrainas. 

Arvestades iseseisva tuumaprogrammi rajamisega flirtivaid meeleolusid Lõuna-Koreas, Ameerika Ühendriikide koosseisu ja võimaliku panuse vähenemist poolsaarel, võiks Venemaal Korea poolsaarel olla mehitatuse loomise suhtes teatud erihuvisid. Uus koostöölepe loob selleks kõik võimalused, kuid ärgem langegem liigsetesse spekulatsioonidesse. 

Verivärske hävitaja Choe Hyon

Ilmselgelt on niigi üdini militariseeritud Põhja-Korea ühiskond saamas neil kuudel täiendavat doosi militaarset propagandat ning on mida esitleda. Kim Jong-uni moderniseerimiskavad on armees saanud sisse tõelise tempo ning projektid Põhja-Korea majanduslikku suutlikkust arvestades hämmastavad. 2023.aastal välja kuulutatud mereväe uuendamise kava käigus on veeldatud kaks moodsat hävitajat ja üks tuumaallveelaev, teine on ehituses. Riigil on sõjalisi peal- ja allveelaevu kümneid, kuid nende võitlusvõime küsitav, mistõttu on aastas mitme uue ühiku lisandumine oluline. Kolmanda hävitaja veeldamine 21.mail Chongjini laevaehituskompleksis oli tohutu personaalne alandus Suurele Juhile. Riik kaotab ilmselt mõned oma parimad laevaehitusinsenerid ning palju-palju laevatehasega seotud ametnikke, kuid arendusplaane see ei peata. Samuti on Kim Jong-un teatanud lennuväe võimekuste taastekitamise vajadusest. Riik ei ole varjanud, et nende ligi tuhandele ühikule hinnatud ning 50 aastat ja enamaski vanuses lennupark ei vasta vajadustele, kuid nii julget avaldust enne Korea Töölispartei 9.kongressi toimumist aasta pärast, pole riigi liider seni julgenud teha. 

Õhk-õhk tüüpi raketid õhuväe õppustel

Põhja-Korea lennuvägi korraldab reaalseid lennuharjutusi üliharva. Seda üllatavam on neil päevil näha õhuruumis toimuvaid õppusi, kus kasutatakse võimekusi, mida ei ole suutnud endale luua ka mitte militaarne superriik, eelmisel aastal Ühinemispoliitika hülgamise tuules põlisvaenlaseks kuulutatud Korea Vabariik ehk Lõuna-Korea. Asjatundjaid üllatas vägagi Põhja-Korea uudisteagentuuri KCNA pildigaleriides 15.mai õppustel nähtud ning ohtralt eksponeeritud õhulahing, kus Mig-29 tiibade alt tulistati keskmaa õhk-õhk tüüpi rakettidega ründedroone ning tiibrakette. Pikaajalistele Põhja-Korea arengute vaatlejatele tulevad lendavad lennukid üllatusena teiselgi põhjusel. Kallist lennukikütust riik ise ei tooda ning sellele tootegrupile kehtestatud sanktsioone on seni jälginud nii Hiina kui Venemaa. Leevendused on saabunud - Vene tankerid on taas tavapärane vaatepilt nii Rajini kui ka Nampo sadamates.

Permanentse ühiskondliku militarismi mustenäide

Ülisuletud riigina on Põhja-Korea meediaruumi suunajad aina enam asunud teadvustama moodsas pildikeeles toodetud visuaalide (videod, pildid, liikuva pildiga rikastatud veebiartiklid, sotsmeedialahendused jms.) olulisust sobilike sise- ja välispoliitiliste narratiivide loomisel. Käesoleva Kuldajastu olemus on erakordselt militaristlik, mistõttu näeme Kim Jong-uni enese osalusel lakkamatuid reportaaže sõjaväebaaside ja -tehaste moderniseerimistelt, mastaapsetelt maismaa- ja õhuõppustelt, klassikalistest koduvilla rõdult vaadeldavatest raketikatsetustest rääkimata. Nähtu ei jäta kahtlust – Kim Jong-unile on tekkinud tugev seljatagune nii rahalise toe kui oskusteabe vaates. Ukrainast saadud teadmised ja kogemused on toonud pilti ründe- ja luuredroonide tootmise ja kasutamise, palju on märgata muidki elektroonilise sõjapidamise vahendeid. Pyongyangis peeti tuhandete mundris osavõtjatega kongressi, millise alapealkirja võiks tõlkida, kui “omandatud sõjaliste kogemuste rakendamine süüdates veelgi raevukamalt revolutsiooni leeke kogu armee väljaõppes”. 

Kindlasti tuleb ära mainida asjalolu, et Põhja-Koreas kehtestati armeekohustuse pikkuseks taas meestele 10 ja naistele 7 aastat. Viimase kümnendi jooksul on teenistuse kestvust pigem vähendatud, kuid olukord võimaldab taaskord panna potentsiaalselt poliitilistel või pigem sotsiaalsetel teemadel rahulolematuks muutuv noorte kodanike mass kontrolli alla. Just viimast peetakse peamiseks, miks ajateenistus Põhja-Koreas ajalooliselt niivõrd pikk on.

Venemaa on aidanud Põhja-Korea liidril tunda end tõelise maailmapoliitika otsustajana

Venemaa ja Põhja-Korea koostöö on tulnud, et mõneks ajaks jääda. Põhjakorealased õpivad taas Venemaa ülikoolides, ehitajad ehitavad rekordiliste massidega Kaug-Idas hooneid ning koostöö vilju naudivad kultuur, teadus ning teatud määral isegi turism. Kim Jong-un, külastades aktiivselt pildile toodud tulevase liidri, Lugupeetud Tütre (regulaarne tiitel Korea meedias) Kim Ju-aega 9.mail Vene Föderatsiooni saatkonda, mainis peetud kõnes, et koostöö süvenemisesse, sh.militaarsesse, ollakse nõus panust suurendama (https://kcnawatch.xyz/newstream/1746851860-821121057/respected-comrade-kim-jong-un-pays-congratulatory-visit-to-russian-embassy-in-pyongyang-and-makes-speech/). Mõned kõrvujäänud ja üsna hirmuäratavad mõtted, kus Kim seob kokku nii globaalsed, aga ka kitsamalt Korea poolsaart puudutavad teemad:

Esimordori Embus

- eelkõige tingis vajaduse viia Korea Rahvaarmee kangelaslikud väed Kurskisse Lõuna-Korea kui Ameerika lakeide aina peadtõstev ülbus. Neid on kasulikum ennetavalt taltsutada välismaal, kui Korea poolsaarel.

- Põhja-Korea armee on valmis sekkuma mistahes kontinendil, kui vajatakse tuge Läänevastases võitluses.

- Venemaale ollakse valmis saatma veelgi mehitatud abi, relvadest rääkimata.

- Venemaa roll Korea poolsaare "vabastamises" 1945.aastal on hindamatu. (Kordagi ei maininud Kim oma vanaisa rolli, kes põhjakorealaste teadmisel alistas jaapanlased pea ainuisikuliselt.)

- Maailm on taas täis neonatse ning probleemiga tuleb tegeleda. Mõistlik on alustada Kiievist, kus valitseb suurim oht.

Samal ajal kallistab Vene režiimi juht sõna otseses mõtte Punasel väljakul südamlikult Korea Rahvaarmee ohtralt dekoreeritud kindraleid.

Lugu ilmus ajalehes Postimees 27.mail 2025

Põhja-Korea sõjaline ja majanduslik võimekus

 

Kuidas ja mis ulatuses on Põhja-Korea lõiganud kasu koostööst venemaaga Ukraina afääri kontekstis.

Vikerraadio Uudis+, 29.05.2025

Olukorrast Lõuna-Koreas - president Moon on uurijatele kättesaamatu

Lühike verbaalne mõttelõng poolenisti sõgedast olukorrast Lõuna-Koreas. Rääkimata jäi Põhja-Korea kaarti ootamatult domineeriv kasutamine sõjaseisukorra põhjusena president Yooni poolt, aga äkki see olnukski raadiokuulaja jaoks liig. 

Kui Lõuna-Korea droonid Pyongyangi kohal lendlehti loopimas on kinnitatud fakt, siis kaitseministri sahtlist on leitud käsikirjalised plaanid valelipu all initsieeritud merelahingust põhjakorealastega Kollasel merel, prügipallide allalaskmine suurtükkidest DMZ-s ning PK vormides sõdurid Souli valitsusasutusi ründamas...teame täna ilmselt jäämäe veepealset osa ning presidendil on mõjuvaid põhjuseid barrikadeerida end okastraadi taha küll ja veel. 

KUKU Sihik, 08.01.2025