 |
| Sõpruse sild Hiinas Dandongist Sinuijusse P-Koreas |
Kui eelmise aasta detsembrikuu esimestel päevadel kuulutati lääneriikide kodanikele välja viissada kohta
Pyongyangi jooksumaratonil, panin end kirja ning nii talitas pooltuhat “väljavalitut” vaid paari tunni jooksul. Sold out! Koroonapandeemia algusest on Põhja-Korea olnud turismile hermeetiliselt suletud ning just pika ajalooga spordiüritus oli aasta varem jäänudki ainsaks võimaluseks riiki külastada. Tuleb siiski lisada, et vaid vene passi omanikel on võimalik Koreasse siseneda, kuid selline vabatahtlik võimalus ei kõneta isegi venelasi. Hiilgeaegadel külastas Põhja-Koread alla 10 tuhande lääne turisti, seega pole riik olnud kunagi teab mis turismimagnet. Samas, Pyongyangi maratonil on eestlasi käinud jooksmas küll.
Plaan B - Iraani sõda
 |
| Sinuiju - P-Korea suuruselt neljas linn |
Nii nagu Põhja-Koreaga ikka, tuleb valmis panna plaan B juhuks, kui piirid taaskord suletakse. Viisad väljastatud, registreerimistasud makstud, reisieelne briifing Pekingis kooskõlastatud ning siis tuli Iraani sõda. Meetod, millega Ameerika Ühendriigid tõestasid oma võimekust likvideerida ebameeldivate režiimide brutaalseid tippjuhte, šokeeris Põhja-Koread ligi 80 aastat raudses haardes hoidnud dünastiat niivõrd, et maraton kui aken maailma, tühistati sootuks. Seda ka kohalikele jooksjatele. Olgu tausta tajumiseks mainitud, et põhjakorealased ei tea Iraani ajatolla tapmisest tänaseni, küll on nad kursis Ameerika ja Iisraeli kallaletungiga ning õnnitletud on islamiriigi uut juhti ning soovitud talle edu imperiaalse iseloomuga sissetungi mahasurumiseks. Iraani ja Põhja-Korea varasem laialdane militaarkoostöö on üldteada. Viiesaja läänlase kohalolu Pyongyangis levitanuks ebasobivaid lisateadmisi loetud tundidega üle kogu pealinna ja hiljem riigi, mistõttu peame ilmselt just siit otsima põhjuseid niivõrd radikaalse tühistamisotsuse tegemiseks. Ametlikuna kõlas põhjenduseks “due some reasons….” ehk “mingil põhjusel”, mis isegi põhjakorealikku retoorikat põhjalikult tundvatele jälgijatele rabavalt vaimuvaene tundus.
Olgu ajaloolise tõe huvides mainitud, et 6.aprillil olid sadakond Pyongyangis töötavat välismaalast, valdavalt vene ja teiste saatkondade töötajat lubatud Kim Il-sungi staadionile, kus vapramad poolmaratoni jagu ringe läbi keerutasid, kuid üritust ei üritatudki võimude poolt serveerida kui maratoni toimumist. Tegelikult ei kajastatud toimunut üldse mujal kui kenal päikeselisel kevadepäeval sportlikult kaasalöönud saatkondade sotsiaalmeedia seintel. Saatkondi toimetab Põhja-Koreas paarikümne ringis, valdavalt sõbralike riikide nagu venemaa, Hiina, Venetsueela, Kuuba, Palestiina, Süüria esindused. Riiki on suursaadikute tasemel naasmas Rootsi, Šveits, Ühendkuningriigid ja Saksamaa. Viimaste eeltingimuseks on püsiv ja stabiilne ühendus riiki sisse ja välja. Täna see puudub, kuigi “kollane diplomaatiline info” räägib sularaha eest pileteid müüvast Air Koryo (Põhja-Korea lennukompanii) kontorist Pekingis asuvas saatkonnas, mis juba aastapäevad vastavalt vajadusele ka Lääne ärimehi ja diplomaate kahe pealinna vahel sõidutab.
Punane ida. Kust tõuseb Päike tegelikult?
Seega ei põhjusta kadunud võimalus end 21.Sajandi Päikese (Kim Jong-uni üks tuhandetest tiitlitest) valgel higiseks joosta musta masendust, sest põnevat Koread võib leida ka Hiinast. Vaadates lähiajaloolisi maakaarte võime Kirde-Hiinast avastada nö. kolmanda Korea ehk mitmeid etniliste korealastega asustatud autonoomseid provintse, kus kahes keeles sildid annavad tunnistust korealaste populatsiooni olulisest olemasolust. Kui 2018.aastal sai külastatud piirijoone keskosas asuvat Changbai rajooni, kus asub Korea loomisloos kõigi korealaste jaoks oluline Püha Paektu mägi, aga ka põnevad piiriülese legaalse ja vähem legaalse kaubavahetusega seotud paiku, siis sel korral keskendusin rohkem lõunasse jäävale Liaoningi provintsile ning selle olulisele piirilinnale Dandongile. Dandong, vana nimega Andong tähendavat “punast ida”, kuid kust punane Päike päriselt tõuseb, on Kim Jong-un kahte riiki eraldava Yalu piirijõe idakaldale päikesekujulise punase ringja majaehitusega hiinlastele visuaalselt vägagi selgeks teinud. Olgu öeldud, et pikksilmast või pikemast fotoobjektiivist on vaevu 8 aastat tagasi valminud paraadhoone kiire lagunemine juba tänaseks selgelt fikseeritav. Kas sama ootab ees ka üüratuid uusarendusi Yalu jõe Põhja-Korea poolsel kaldal, sellest veidi hiljem.
 |
| Dandong Yalu läänekaldal |
Dandong on Hiina mastaape arvestades oma 800-tuhande asukaga sisuliselt väikeasula, kuid suhetes Põhja-Koreaga üks olulisemaid ühendussõlmi, moodustades vastaskaldal asuva Sinuijuga omamoodi paarislinna. Viimaste kümnendite jooksul on linnad näinud helgemaid ja karmimaid aegu. Kui 2000ndate algul üritas Põhja-Korea luua Sinuijust just Dandongi abil omamoodi uut Hong Kongi koos erimajandustsoonide ja liberaalsemate majanduspoliitikale allutatud reeglitega, tõmbas 2013.aastal Kim Jong-uni poolt hukatud tädimehe Jang Song-thaeki lugu plaanidele kriipsu peale. Jang oli olnud aktiivne suhete edendaja Hiinaga ning eks just sealt tulebki otsida tema kiire ja Põhja-Korea kontekstis väga avaliku kõrvaldamise ning hiinlaste pettumuste põhjuseid. Ka tänase valitseja poolvenna Kim Jong-nami närvigaasiga mürgitamine Malaisias lahterdub samasse verisesse peatükki. Hiinas elanud Kim Jong-nam oli Jang Song-thaeki kaudu hiinlaste esimene valik Kim Jong-uni asemele, kuid las paleeintriigid jäävad sel korral sinnapaika. Jangi lugu teatakse Dandongis hästi ning ollakse tänaseni Kim Jong-uni keevalisuse üle pahased. Ka Dandongi edu sõltus ja sõltub ka edaspidi põhjakorealaste valmisolekust koostööks. Üle Yalu kulgeva Sõpruse silla käis enne pandeemat ligi kolmveerand kahe riigi kaubavahetusest ning enama potentsiaali rakendamiseks ehitasid hiinlased 2015.aastal ka uue moodsa maanteesilla, mis tänaseni kasutuna seisab. Edeneva koostöö ootuses rajatud uus moodne Dandongi linn seisab samuti tänaseni pooltühjana kasutu silla kõrval. Kui aastaid ei viinud Põhja-Korea poolt sillani teedki, on see nüüd olemas, kuid valdavalt kasutatakse neljarealist maanteed põllusaaduste kuivatamiseks.
Seaduslikult paadiga Põhja-Koreasse?
Turismi vaatenurgast on Dandong unikaalne võimalus näha põhjakorealikke kontraste väga lähedalt kasvõi palja silmaga. 1962.aasta Yalu kokkuleppe järgi on jõgi kogu laiuses kasutamiseks mõlemale riigile. See võimaldab paati rentides sõita Põhja-Korea poolsesse kaldasse, kuid jala maalepanek on keelatud. Aastaid tagasi võis 50 dollariga siiski üsna julgelt pidada keelatud kaldal sõbralikke kehakeelseid vestlusi korealasest sõdurpoistega, kuid taolise riski võtmine kaasajal on välistatud. Seda mõlemipoolselt. Varasemalt võis Hiina kiirpaatidel sõita ka Yalu lisajõgedel, mis viisid huvilised sügavale Põhja-Korea territooriumile, kuid selle võimaluse on hiinlased alates 2018.aastast mitmete hiinlaste Põhja-Koreasse kadumise järel turvalisusele viidates keelanud. Siiski pakub jõekruiis Sinuiju kaldajoonel vaatamist piisavalt. 90ndatel alanud majanduse kollaps läbisegi uusrikaste uusarendustega, uppunud kaubalaevad kõrvuti moodsate piirivalvekaatritega. Et piirkonna olulisim elatusallikas on jõe- ja mereandide (Kollane meri on paarikümne kilomeetri kaugusel) püük ja müük, näeme sadade kaupu väsinud kalalaevu. Kuigi merel toimetavad ka Hiina alused ning Põhja-Korea mereandide import peaks olema sanktsioonidega pärsitud, näeme päriselus midagi muud. Hiinapoolsel kaldal käib madalamate tegevuskuludega põhjakorealaste poolt püütuga usin kokkuostutegevus. Just Põhja-Korea kaupade ja teenustega seotu, muudab Dandongi ja tegelikult kogu pikal piirijoonel toimuva äärmiselt põnevaks, kohati salajaseks ning teatud juhul ka ohtlikuks kogemuseks. “Liigne uudishimu tappis kassi” on vastus, mida Põhja-Korea režiimile rahateenivates ohtrates restoranides põhjakorealannadest ettekandjate suust sageli kuuleb, kui külastaja küsimused liiga kaugele jõuavad. Ahjaa, minu sporditracker Strava lukustus ootamatult Yalu idakaldal. Mõningane guugeldame andiski teada, et maailmas enimlevinud spordiäpp ei tolereeri kasutajate viibimist Põhja-Korea territooriumil ning kontod blokitakse igaveseks. Nii ka juhtus.
 |
| Üks lõpututest piirivalveputkadest Põhja-Korea piiril |
 |
| Piiritara Hiinas olevat taoline kogu piiri ulatuses |
Põhja-Korea personaliga ning valdavalt hiinlastega ühisettevõtte formaadis toimetavaid restorane, aga ka hulgimüügi ettevõtteid on kahe riigi piirialadel palju. Kui 2017.aastal pahandasid Kim Jong-uni kaks tuumakatsetust Hiina Esimeest niivõrd, et kehtestatud sanktsioonid sundisid taolist ettevõtlusvormi koomale tõmbama, on praegu suhted paranemas ning kahepoolselt kasulik koostöö taas hoogustunud. Küll on koroona-aastad suutnud ohjeldada organiseeritud kaost piiril, mõlema riigi jõekaldad on tarastatud ning seeläbi kontroll illegaalse ja vähem illegaalse tegevuse osas võimude poolt kindlasti paremini ohjatud. Annab sellest tunnistust ka asjaolu, et tavapärase 1000..1500 põgeniku asemel pääseb kaasajal Põhjast minema aastas kõigest sadakond. Põgenemine on muutunud rahaliselt kordi kallimaks ning füüsiliselt ülikeerukaks ning selles saab iga Yalu ääres kulgeja oma silmaga veenduda. Ka populaarne raha saatmise lahendus Põhja-Koreasse on muutunud kulukaks. Varasema komisjonitasu 30% asemel kulub nüüd 80% saadetavast summast vahendajatele ning Põhja-Koreas ei jätku vahendajatel enam reaalselt sularahadollareid. Dandongis elava härra Cheni sõnul on Põhja-Korea taas alustanud kolme põlvkonna karistamist ka põgenemiste korral. Praktika, mis viimased 15..20 aastat pausil olnud. Naasnud on ka avalike hukkamiste praktiseerimine ennetava mõju (loe:hirmu) kinnistamiseks.
Korea sõda. Kolm riiki, kolm käsitlust
Härra Chen, pensionile lisateeniv endine Korea sõjale spetsialiseerunud ajaloolane oli mulle giidiks ja autojuhiks Dandongi ümbrusega seotud Korea sõja episoodide seletamisel. Kui Lõuna-Koreas kannab konflikt poolsaarel nime 6.25 sõda, Põhja-Koreas Isamaa vabastamise sõda, siis hiinlastele ütleb „Vastupanu Ameerika agressioonile ja Korea abistamise sõda” millega tegu. Just viimasel kümnendil on Hiina asunud oma otsustavat osalust Korea poolsaarel vahemikus 1950 – 1953 jõuliselt presenteerima. Kerkinud on muuseumid, televisioonis jooksevad dokumentaalid, luuakse mängufilme, kerkivad monumendid kindral Peng Dehuaile ja Mao Zedongi pojale, sõja algul hukkunud Mao Anyingile. Taolise riikliku meelemuutuse põhjusena leiab härra Chen, et Hiina on nö sõjaliselt “valmis” ning soovib Ameerika Ühendriikidele või mistahes välistele jõududele meenutada oma otsustavust võimaliku välise sekkumise korral Korea poolsaarel. Põhja-Korea olemasolu ja status quo püsimine regioonis on endiselt Hiina prioriteetseimates huvides ning seda ei unustata meenutada ka välismaistele mängijatele. Just Dandongis asub Korea sõjale pühendatud suur ja moodne muuseum, millise edasiantavat sõnumit ja sisu kirjeldab Hiina nimetus Korea sõjale suurepäraselt. Olles külastanud Korea sõja muuseume ka mõlemas Koreas jääks pealiskaudsemal huvilisel mulje kolmest erinevast sündmusest, kus isegi eesmärgid kõigil osapooltel väga erinevad olid, tulemustest rääkimata. Võitu tähistasid aga kõik osapooled. Igaljuhul on Dandongi muuseum külastajatest pungil, kogu demograafilise spektri ulatuses ning uhkus Hiina Rahvavabariigi otustava panuse eest tundus külastajates kõrgendatud meeleolu tekitavat. Kui soovitada, siis Soulis asuv Lõuna-Korea käsitlus on kõige mastaapsem ning nii kummaline kui see ka pole, on sealt saadav propagandalaks kahest punasest konkurendist tugevam.
 |
Hekou sild Dandongist põhjapool, pildistamine keelatud!
Kõik klõpsivad... |
Külastame mitmeid keset jõepiiri katkenud sildu, milliseid üle Yalu ja ka põhjapoolse Tumeni on kümneid, pakkudes sümbolistlikku vaatepilti Põhja-Korea iseolemisest, et mitte öelda tahtlikust suletusest. Kui Hiina pool on mitmed sõjas kannatada saanud sillad oma kaldapoolel vaateplatvormidena taastanud, seisavad Põhja-Korea poolsetes jõevoogudes hallid postid. Legendaarseim ja tuntuim taoline vaatepilt avaneb Dandongis, täpselt Sõpruse sillaga parallleelselt kulgevad jalakäijate sillal. Mõnel maapiirkondades asuval sillal on pildistamine Korea suunas rangelt keelatud – riigid on omavahel leppinud kokku, et töötavaid talupoegi või pigem ülilähedalt vaadeldavaid piirivalverajatisi ei jäädvustataks. Mõistlik. Satelliidipildid on aga Yalul avastanud mitmeid paiku, kus Hiina ja Põhja-Korea kannavad jõepõhja kive ja pinnast, mis viitab kaupade liigutamiseks vajalike ühendusteede rajamisele. Üks selline jäi teele ka Dandongist paarkümmend kilomeetrit põhjas suunas. Küsisin naiivset mängides, millega siin tegeletakse….taastatakse revolutsioonilist paika, kus Hiina vabatahtlike armee 1950.aastal Koreasse sisenes. Ei hakanud uurima, miks samal jõel järgmisi kümneid taolisi “taastamistöid” tehakse.
 |
| Aktiivne tegevus Sinuiju sadamas |
Suletud kuningriigi veelgi suletum piir
Kes on külastanud kahe Korea vahelist demilitariseeritud tsooni emmalt-kummalt poolelt, teab nelja kilomeetri laiust mineeritud piirijoont lugematute okastraataedadega oma ülimas, lausa füüsiliselt tajutavas militariseerituses. Põhja-Korea vaatlemine on võimalik vaid distantsilt ja läbi pikksilma. Põhja-Korea ja Hiina vaheline ja enamasti mööda kitsaid Yalu ja Tumenit kulgev piir pakub vaatepilti aga ka vaegnägijatele. Kohati on kahe riigi vahel vaid paarikümne meetrine kuivanud nire, milliste kallastel veel kümmekond aastat tagasi inimesed pesu või toiduaineid pesid, samas silpigi vahetamata või silmsidet loomata. Tänakseks on katkematud piiritarad taolised hääletudki kontaktid lõpetanud. Asulate läheduses on Põhja-Korea tara ka elektrifitseeritud. Rohujuuretasandi smuugeldamine on ajalugu, hiinlased ei kurda enam ka põhjakorealastest varaste üle, kes kasinamatel aegadel regulaarselt Hiina poolel kõhutäit otsimas käisid või ripakil asjad kaasa haarasid ning esines ka röövimisi ning tapmisi.
 |
| Talupojad kortermajas. Kvalitatiivne muutus või...? |
Kim Jong-uni briljantne võit looduse üle?
Dandongi ja Sinuiju regioonis on suviste üleujutuste oht suur, veetase võib tõusta 8 meetrit ja rohkemgi, ujutades üle valdavalt Põhja-Korea poolele jäävad orud. 2024.aasta juulis kadus maakaardilt Põhja-Korea enda andmetele tuginedes, mis juhtunut pigem pisemana proovib näidata, 4100 hoonet ning uputus hävitas saagi 3000 hektaril. Põhja-Korea jälgijatel on meeles pildid ja videod kummipaadiga või Lexuse maasturiga sügavas vees kulgevast Kim Jong-unist, kes oksarisuga vastu nägu saamist tähtsustamata rahva heaolu eest ennastsalgavalt edasi muretses. Ja siinkohal on paslik lõõpimine korraks kõrvale jätta. Vähem kui poolteist aastat hiljem on KÕIK Yalu jõe Põhja-Korea poolsed kaldad palistatud massiivsete kaldakaitse rajatistega ning üle kogu suure oru on kõrgumas mitmed uute kõrghoonetega linnaosad. Talupoegliku või pigem sotsialistliku ühisfarmiliku elulaadiga harjunud maaelanikud elavad nüüdsest kortermajades, kuid härjad ja rakendid ning käsitsi haritud põllumaad moodsate elamute vahel pakuvad päris kummalist ja paradokssaalset vaatepilti. Härra Cheni sõnul on kaldarajatised kohati siiski liiga madalad, et Sinuiju lagendikku suurema üleujutuse eest 100%-liselt kaitsta. Lisaks on Põhja-Korea meetmed teinud ärevaks maaomanikud ja farmerid jõe Hiina poolsel kaldal. Kui ennevanasti leevenesid üleujutused pigem Korea territooriumil, siis järgmisel korral suunavad Kim Jong-uni uued lahendused tulvad otse Dandongi ja seda ümbritsevate samuti üsna madalate alade poole. Rasked mussoonvihmad tabavad regiooni tavaliselt juulis ja augustis, 2025.aastal jäi aga kõik normi piiresse ning kaitsevööndi võimete peaproov veel tegemata. Yalu ei suubu Kollasesse merre otseselt deltana, kuid viimased 30…40 kilomeetrit kulgeb meretasapinnast vaid õige vähe kõrgemas laias orus, mis muudab Põhja-Korea rahvaarvult neljanda suurlinna Sinuiju ümbruse tulvadele vägagi haavatavaks. Lisaks elamutele on kogu oru ulatuses sadu hektareid hõlmav Kim Jong-uni lemmikprojekt – kasvuhoonete kompleks, mis näeb tõesti muljetavaldav välja ning valmis samuti vähem kui ühe aastaga! Orust saab suurepärase ülevaate külastades Hiina poolel Hushani nimelist asulat, kus asub kuulsa Hiina müüri kõige idapoolsem ots. Sellel ronimine on paras väljakutse, trepid on ülijärsud, seintel abiks trossid, aga vaatepilt üle Sinuiju ja Uiju väljade on auhinnana hingemattev ning pika objektiiviga põhjakorea diivanianalüütikul jätkub pildistamist mälukaardi täitumiseni. Võimalik on matkata ka otse kahe riigi piirijoonel kulgeval matkarajal, mis matkaja Põhja-Korea piirivalvuritega sisuliselt ninapidi traataia ääres kokku viib. Rada on lühike ja omajagu tasakaalu ja kummardamist nõudev, aga kohustuslik igale huvilisele.
 |
| Tulvavete kaitsevöönd. Vasakul Hiina, paremal P-Korea |
 |
2024.aasta uputusest pääsesid vähesed ühisfarmid
|
 |
| Hushani matkarada viib matkajad P-Korea piirivalvuritega väga lähestikku |
Nuumame režiimi!
Pikad päevad lõpevad korraliku toitumisega ning Dandongis valikutest juba puudu ei jää. Lisaks kõigele hiinapärasele ning piirkonnale omaselt rohkele valikule vee-elukatele keskendunud sööklatele väärivad külastamist ka unikaalsed Põhja-Korea restoranid. Kui mitmed neist on hiinlaste peetavad ja vaid korea toite pakkuvad (paljudes on ka etnilistest korealastest personal), siis leidub ka reaalselt Pyongyangi rahamasina poolt peetavaid väga autentse põhjakorealiku vaibiga söögikohti. Kel eetika režiimi toetamise välistab, ei saa neid kohti muidugi külastada, kuid mööda minna on ka raske. Enamasti töötavad restoranides eeskujuliku keskkooli tunnistusega noored naisterahvad, soliidsemas eas seltsimees naisülevaataja ning harvad pole juhused kui sisse astub mõni ülikonnas vanem seltsimees, punane rinnamärk kahe vanema Kimi näopildiga revääril. Sel juhul üldiselt katkeb teenindajate (ülearune) suhtlus klientidega hoobilt ning maad võtab jahe viisakus. Neil kel korea keel mõnevõrra suus, saavad sisse astudes alati siira üllatuse osaliseks, kuigi just perenaises võib sõbralik korea keelt purssiv välismaalane olla ka ohu märk. Kõikvõimalikke lääne ajakirjanikke, kristlikke missionääre, sanktsioonidest kinnipidamise jälgijaid ning inimõiguste aktiviste liigub piirkonnas sageli. On perioode, kus Hiina ei luba piirialadel eriloata välismaalastel üldse viibida. Toiduvalik on vapustav, kõik on maitsev ja taskukohane, kuigi Põhja-Korea restoranide hinnatase on Hiina omadest mõnevõrra kõrgem. Õhtusel ajal vahetavad rangetes pükskostüümides teenindajad töised riided korea rahvarõivaste vastu ning kannavad elavas esituses ette mõned muusikalised vahepalad.
.jpg) |
| Seltsimehed ettekandjad artistidena.... |
Enamasti valdavad noored seltsimehed hästi kitarre, trumme ja akordionit ning peavad eeskujulikult viisi. Kuigi maailma on vallutanud k-pop Lõunast, kõlavad Dandongis õhtul hoopis teistsuguse korea popi alternatiivviisid. Põhja-Korea restoranid tunneb lisaks hanguli (korea tähestik) kirjapildile ära ka välistrepil kõlavate revolutsiooniliste rütmide järgi, läbi akna paistab Korea Kesktelevisiooni livestream ning Pyongyangi külmade nuudlite, kimchi ja ääretult maitsvate Põhja-Korea õllede taustaks kõneleb sageli keegi Kimidest või kõik kolm korraga. Neiud restoranides ei tohi väljaspool liikuda omapäi, ainult koos saatjatega. Teenistus ca 150 dollari kandis kuus, kuigi palgalehel võivat olla ka numbrid 500 ja enam, millest enamus otse Pyongyangi saadetakse. See ongi see päris Juche, seltsimehed!
 |
| ...ja rangemas töörežiimis. |
Omamoodi elamus on astuda sisse hulgiladudesse või vahendusfirmadesse, mis ohtralt Korea toodangut müüvad ning seal oma lonkava korea keele abil, mis taas siirast imestust vastus peegeldab, rääkida välja paar pakki Kim Jong-uni lemmikuid, Korea sõja vaherahu sõlmimise ehk põhjakorealaste jaoks võidupäeva auks nimetatud ja üsna kalleid sigarette 7.27. Keeled suhu ja Koreasse suitsu järele!
 |
| Tüüpilise Hiina-Põhja-Korea ühisettevõtte-vahendusfirma näidistesaal |
 |
| Põhja-Korea saatkonna "autahvel" Pekingis |
Põhja-Korea Pekingis. Kõigi poolt armastatud barbeque ning tüütu "saba"
Koread võib otsida ka pealinnas Pekingis, kuid peale mastaapse saatkonnakompleksi, selle ümbruses asuvate Põhja-Korea kaupluste ja mõne legendaarse ajalooga restorani väga muud leida pole. Saatkond pekinglaste poolt armastatud Ritani pargi kõrval väärib aga vaatamist. Esiteks on kompleks suur nagu mõne väikelinna linnaosa, sisaldades suisa korterelamuid, mis küll õhtuhämaruses kottpimedaiks jäid. Kindlasti on saatkonna värava ees suur “rahvamajandussaavutuste virtuaalnäitus” – piltide ja videotega üüratu teadetahvel Liidri viimastest panustest rahva elujärje ja turvatunde parandamisel. Kim ja seep, Kim ja kontinentidevaheline rakett, Kim ja uus sojumark. Prominentselt saab „eetriruumi” võimalik tulevane Liider, Austatud Tütar, keda muu maailm Kim Ju-ae nime all tunneb. Tegelikult ei tea tema nime peale pereliikmete keegi. Pikemal ringil ümber saatkonna ning selle pildistamisel võite olla kindlad, et peagi saadab teid teatud distantsil mõni mustas jopes “juhuslik” huviline, kes teeb kaasa ka teadlikult sooritatud kiired haagid või topeltlõigud. Saatkonna lähistel paikneb üks legendaarsemaid Põhja-Koreale raha teenivaid barbeque sööklaid, mida armastavad teiste seas paljude riikide diplomaadid sõltumata, kumbal pool eetilist rindejoont ollakse. Erinevad isegrillitud lihalised koos kõige muu korealikuga viib seal tõesti keele alla. Ja raha Pyongyangi…..
Loe lisaks:
Rohkem pilte leiab siit
Eetikanõuniku ülestunnistus
Põhja-Koreasse reisimine on tekitanud alati küsimuse sellise sihtkoha finantsilise ja moraalse toetamise eetilisusest. Eriti kaasajal, kui Põhja-Korea on osutunud võtmemängijaks Ukrainas toimuva õuduse käigushoidmisel venemaa jäägitu toetajana. Juhul, kui antud reisi eesmärk joosta Pyongyangis oleks õnnestunud, panustanuks ma režiimi toimimisse ca 600…700 eurot. Olles Põhja-Koread külastanud ka varasemalt, olen veendunud, et taolise panuse eest ei suutnud riik ka turismi hiilgeaegadel (alla 10 tuhande lääne külastaja) teenitu eest hankida mitte ühtegi arvestatavat ühikut tapvat relvastust. Turism on Põhja-Koreale olnud mainekujundusprojekt ning kahjuks idealistlikud lääne heaoluühiskondade valdavalt noorema vanusegrupi reisijad neile vaadata lubatud muljet sageli edasi kandsidki. Küll aga on välisturistide poolt riiki külastades kohalikele saadav kasu hindamatu. Selles 80 aastat kestnud ja geneetiliselt juurdunud suletuse juures on kasvõi mobiiltelefonist näidatud tavaelulised pildid minu koduaiast või kassist, koolis käivast järeltulijast või töökoha kohvinurgast siira huvi objektiks. Põhjakorealastest giidide küsimused ei lõpeks, kui järelevaatajad neid ei katkestaks. See viimane argument on olnud minu jaoks (vähemalt mulle enesele) veenvaks eetilise kuristiku ületamisel. Põhja-Korea poolt soovitud kuvandi edasiandmist minult kui endiselt sovetistani lapselt loota pole, küll aga suudan ehk seeläbi seletada taolise monstrumi toimimist kurioosumeid kõrvale jättes keskmisest lääne ajalehe kirjutisest veidi loogilisemalt.
.jpg)
