Diplomaatiline turmtuli Ida-Aasias Põhja-Korea kastmes

Illustratsioon: RFA Rebel Pepper
Ida-Aasia välispoliitika jälgimine on viimase kolme nädala jooksul kestnud kõrgetasemeliste kohtumiste konveieri taustal osutunud väljakutsuvaks, kuid mõnusaks mõttematemaatikaks. Näiliselt liitlassuhete tugevdamiseks peetud kohtumised on näiteks Lõuna-Korea asetanud ebamugavasse kahvlisse. Kas Korea poolsaare tuumaküsimus on järjekordne süllekukkunud vahend suurriikide omavahelistes mängudes? Kõikide peetud läbirääkimiste fookus keskendus valdavalt Hiina ning Ameerika Ühendriikide suhetele, millistele Korea probleem on end külge liiminud juba orgaanilise osana.

Loe edasi siit: https://leht.postimees.ee/7220354/erki-loigom-diplomaatiline-turmtuli-ida-aasias-pohja-korea-kastmes


KUKU Välismääraja, 14.02.2021


https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/valismaaraja-2021-02-14/

KUKU Välismääraja, 14.veebruar 2021

Põhja-Korea pole kunagi olnud kuigivõrd avatud riik, ent koroonapandeemia on toonud kaasa veel eriti tugeva eneseisolatsiooni, kirjeldas vaatleja Erki Loigom Kuku raadio saates «Välismääraja». Ta võrdles kujunenud infopuudust 1990. aastate lõpuga, kui puudus seestpoolt kõrvaltvaataja pilk.

Täna ei tööta riigis mitte enam ühtegi välissaatkonda, on jäänud vaid majahoidjad. Ka ideoloogilised sõbrad nagu Venemaa, Indoneesia ja Hiina on pidanud vähendama oma saatkondade koosseisu minimaalseks ning kes ka koha peal on, on lukustatud missiooni territooriumile. Seetõttu peab info saamiseks sõltuma ametlikest allikatest ja Lõuna-Korea meediaväljaannetest, kes kasutavad piiritaguseid siseallikaid mobiiltelefonide abil. 

Loigomi sõnul on keeruline olukord rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest tegutsema on jäänud vaid paari organisatsiooni mõned töötajad. «Kõik teised on riigist lahkunud ja sellega on jäänud pooleli väga mastaapsed projektid põllumajanduses. Eriti tervishoius on väga hull olukord, seal on näiteks käinud pikaajalised tuberkuloosiravi programmid, mis on praegu katkenud ning katkemine ei tähenda seda, et seda saaks uuesti alustada nullist või käivitada sealt, kus pooleli jäi,» kirjeldas vaatleja. «Selliseid näiteid on väga palju ja põhimõtteliselt abiorganisatsioonide töö riigis on lõppenud.»

Põhja-Korea on maailmas viimane riik, mis kuulutab, et neil koroonaviirust ei ole. Loigom tõi välja, et hiljuti andis Interfaxile intervjuu Vene suursaadik, kes lisaks kõigist olmelistest probleemidest väga avatult rääkimisele mainis, et see väide võib olla tõene. Seda näitavad ka suured sündmused, kus Põhja-Korea juhtkond ehk valdavalt vanad mehed osalevad ilma maskita. Tänavapildis on siiski maskikandjaid näha. 

Eelmist aastat defineeris 8. töölispartei kongress. Loigom märkis, et tegemist on üsna haruldase sündmusega, sest Põhja-Korea on üle 70 aasta vana. Ürituseks valmistumine hõlmab lööktööprogramme ja viisaastaku lõpetamist. Sellel aastal aga oli Kim Jong-unil väga lihtne öelda, et viisaastakuplaanis äparduti, sest riiki tabasid koroonaviirus, viis ägedat taifuuni ja – nagu alati – on kõiges süüdi välisvaenlane. 

Loigom tõi välja, et eelmine aasta oli pöördeline ka selle poolest, et Kim Jong-un on tegemas turumajanduses U-pööret. Analüütikuid paneb see muretsema olukorra stabiilsuse pärast. Varasemalt on tsentraliseerimist suurendatud ka 2002. ja 2009. aastal ehk siis, kui raha ja kaubad hakkavad liiga vabalt liikuma ning ressursid hakkavad riigi kontrolli alt väljuma. Täna aga on koroonaviiruse piirangute ja sanktsioonide tõttu nii kitsas käes, et režiim on suurema tsentraliseerimise osas pelglikum kui varasematel kordadel. 

Seni on valitsev eliit ise saanud kasu, et nad on lubanud mõningatel valdkondadel kontrollitult areneda. Kergetööstus, toiduainete tööstus, ravimitööstus ja kalandus on juba ammu omalaadsel turumajanduslikul mudelil, kus ettevõtet juhitakse nagu lääneski, ainult tulumaks on suurem ja parteiline lojaalsus peab säilima. See on toitnud režiimi ja tekitanud rikaste ettevõtjate klassi. Samas on ettevõtetes palgad olnud pisut kõrgemad ja tingimused pisut paremad kui mujal, nii et see on sobinud ka töötajatele. Tegemist on inimestega, kellel on juba tekkinud ootus teatavatele ressurssidele, mida enam väljast sisse ei tule ning režiim tahab kontrolli enda kätte tagasi võtta. 

ETV Välisilm, 08.02.2021

Põhja-Korea võidurelvastub, et olla USA-le võrdväärne partner. Põhja-Korea eksperdi Erki Loigomi hinnangul ei saa võidurelvastumist regioonis ära hoida, kuid seda saab kontrollida. USA president Joe Biden ei maininud neljapäeval oma välispoliitilises kõnes kordagi Põhja-Koread. Ta sõnastas ähmaselt, et Hiinaga on vaja koostööd teha siis, kui see vastab USA huvidele, vahendas "Välisilm". Loe ja vaata siit:

https://www.err.ee/1608102439/pohja-korea-ekspert-regioonis-alanud-voidurelvastumist-pidurdada-ei-saa

Suggestions for the Peace Process on the Korean Peninsula?


Helsingi Lõuna-Korea saatkonna esseekonkurss, dets.2020

Seven decades of divided Korea and the fate of the Koreans is the most tragic modern example of the sustainability of dangerous ideologies and the games played by the superpowers of this world at the cost of the sufferings of smaller nations. Is the facilitation of the peace process on the Korean Peninsula actually in the hands of the Koreans? Is unified Korea an attainable goal or a hopeless dream?

Without going deeper into the complexities of modern politics and the intricacies of contemporary history, attempts should be made to discuss the peace, stability, and possible common future on the Korean Peninsula from the perspective of human rights. This is not an easy thing to do, since one should be aware of the interests and fears of the countries in the area, which may be brought upon by the unification of the Koreas following any of the models. 

It may sound like a cliche, but the key to the peace and the unified Korea still lies in Beijing. In the mid-length perspective, China that is aspiring for the position of the global dominant does not need an economically powerful Eastern neighbour and treats North Korea as a skewed club both in regional trade wars and in global military games. North Korean earth interior together with the South Korean know-how and investments could be a significant financial power and a threat to the competitive power of the Northeast China, which is poor enough as it is. It is possible that Japan does not want the Koreas to be united for the same reason. The support to the unification process has never been excessively optimistic on South Korea either. This undertaking that would require imperceptible resources would mean distress for the South Koreans, who have got used to a fast improvement of the course of life, and the recession of South Korean economy as well as a temporary decline in competitive capacity. The South Koreans that have been enjoying protesting as a way of life would flood the streets of large cities for many years to come and and lay down emotional and destabilizing demands on authorities. Let us be honest and admit that, regardless of the two official opposing superpowers within the politics of the Republic of Korea, their views differ significantly only with regard to the policy driven with their Northern neighbour. Let it be a carrot or a stick, the ultimate outcome will be the same, and additional stress is the last thing that the South Korean politics, which is already overloaded with emotions, needs these days. The possible vacuum could be filled up from Beijing vessels, and the impact would not be economical only. After becoming aware of the prerequisites listed above, it will be clear to the reader that the peace on the Korean Peninsula mainly depends on the developments related to North Korea. And once again, let us not forget about the need to talk about peace mainly from the perspective of the rights and the quality of life of a simple human being. However, it is in North Korea that the harshest human experimentation of the century is still going on at full throttle. 

Kim may have been a target of popular ridicule for the global community and for the electorates shaping politics for decades, but nowadays it is becoming more and more difficult to ask him any questions of substance in the field of human rights within the context of the programmes aimed at the development of the weapons of mass destruction that are implemented in North Korea. 

What are the chances for striking a compromise and reaching the situation that would guarantee peace and stability on the Korean Peninsula? And in this respect, there are also a number of prerequisites, the fulfilment of which is paradoxically becoming more and more complicated. The author of this text feels that the two Korean states will preserve, but sooner or later the family regime based on Paektu bloodline will come to an end in the North. The ruler of the state where the Constitution and the Ten Principles of the One-Ideology System book acknowledge the need to focus on the Unfailing Ruler only perceives an ever-growing number of threats coming both from the outside and from the inside. Regardless of preeminent leaders, all dictatorships are basically the collegiate packages of interests and bonuses. It is not an easy thing to be a dictator, but Kim Jong-un, being a shrewd tyrant, has managed to preserve self-support by means of expanding the circle of loyalists, without increasing it though. One day economic freedoms will raise the questions of both political freedoms and the freedoms of movement. All of the initiatives aimed at the transfer of the information, being as extensive as possible, but at the same time very carefully selected, to North Korea should be regarded as extremely important. The people living there yearn for all things behind the “Wall” as well as pop culture, and just looking at the photos describing everyday life has forced thousands of North Koreans to make life-changing decisions. The process must not get bogged down in domestic political disputes in South Korea, and the activities of non-governmental organisations must be acknowledged and supported in every way. We are emphasizing once again the necessity of the selected information. There is no point in distributing the materials criticizing the regime. You should give a fishing-rod to the hungry. In case of emergency, the opportunities should be introduced, without teaching someone how to live their lives. The knowledge about how to start independent business, use modern medical tools, and the pop songs talking about love are the ones that a North Korean citizen intimidated by the controlling society is consuming with zest behind the closed curtains at his or her home, grabbing the package that has arrived from the South in an air-balloon. Information is light, and Kim Jong-un may fear the power of illumination more than the imaginary military threat from imperialistic bastards! 

Only the knowledge obtained from the information may replace the need to break free from the central power model exercised by Kim Jong-un, felt by the loyalists, and with the view of economic development (read: the interests of the elite), to consider the option of cross-border and legal communication with global community. This course of events will preserve the two Koreas, but release the pressure considerably. The opening-up of economy based on knowledge and curiosity will force the potentially new North Korean collegiate form of rule to put the programmes of developing the weapons of mass destruction under the international supervision, without jeopardizing the actual defensive capacity of the state. The Workers' Party of Korea will be renamed into the National Party of Korea, and the cult of Paektu deities will disappear. And the extensive amnesty will be proclaimed. The Korean de-Stalinization will give the country a chance to start from scratch. In addition to the controlled cultural impact of South Korea, global investments will be allowed into the new North Korea, and it will be possible to prevent the “Ostalgie”, which emerged after the German reunification.

I have a dream. If only that “Chinese wall” could disappear……

Eesti keeles


Korea Töölispartei 8.kongressi materjale

Põhja-Koread valitseva Töölispartei 8.kongress on läbi. Kui viis aastat tagasi ilmusid kohalikus ajalehes igapäevaselt hiidpikad ülevaated kõneldust, siis seekord jõudis avalikkuse ette väga loosunglik lühiinfo. Viisaastakuplaane pole detailselt avaldatud kunagi.

MAJANDUSELUS, kui enim kajastust leidnud valdkonnas arvati nii:

- Eelmine viisaastak läks läks aia taha – süüdi sanktsioonid (sh.Hanoi kohtumise luhtumisest saavutamata jäänud leevendused) ja covid. Olukord riigis on 20 viimase aasta kiduraim.
- Vajalik on kodumaise rasketööstuse, väetiste ja ehitusematerjalide tootmise eelisarendamine. Kergetööstuses ja toiduainetööstuses võib protsessi lugeda suhteliselt edukaks. Juche printsiip kõlas ka sõnakõlksuks, kuid tegeliku isehakkamasaamisega pole PK kunagi tegelenud ning ei kavatse ka tulevikus. Juchest on saanud ammu vaid sõna.
- Vajalik sõltuvuse vähendamine väliskaubandusest. Kui 2007.aastal oli Hiina osakaal 70% kandis, siis nüüd ligi 97%.
- Pealinna rajatakse järgmiseks kongressiks 50 tuhat ja taifuuniohtlikesse piirkondadesse 25 tuhat uut elamut. Silpigi ei kõneldud poolelioleva Pyongyangi keskhaigla ning Wonsani turismiarenduse teemadel.
- (Jae)kaubanduse ja logistika sektorile seati suurema riikliku kontrolli vajaduse eesmärk. Selgelt on eraettevõtjad vähendanud riigi rolli olulistes ahelates ning muutunud kaubad tarbijate või tootjate jaoks kalliks.
- Kongressi materjalides pole ridagi põllumajandusele seatud mõõdetavatest eesmärkidest. Võimalik, et sektori arengut ei torgita ning süvenev tsentraliseerimine põllumajandust eriti ei puuduta.

VÄLISSUHTLUS

- USA on suurim vaenlane, sõltumata, kes istub Valges Majas
- Lõuna-Koreaga saab suhelda vaid juhul, kui roosale lögale taustaks vähendatakse hüppeliselt panustamist võidurelvastumisesse ning lõpevad ühisõppused USAga. President Moon on teinud hulgaliselt pehmemaid algatusi (piiranud provokatsioonide võimalusi segaste seadustega, pakkunud koostööd meditsiini- ja turismivallas), kuid uuendab järgmise 5 aasta jooksul Lõuna-Korea arsenali 90 miljardi dollari ulatuses. President Mooni ühepoolne armastus jäi endiselt vastuseta.
- Oluliselt on vajalik edendada välissuhtlust. Ei nimetatud, aga mainitud sõnavara lubas aimata vajadust olla enam kontaktis Hiina, Venemaa, Kuuba ja Vietnamiga. 

MILITAARSEKTOR

- Kaitseprogrammides tulevad arvestatavad investeeringud just tuuma- ja raketiprogrammidesse. Loetletud uuendatav arsenal peegeldas üsna sümmeetriliselt Lõuna-Korea arendusi (uued tuumavõimekusega allveelaevad, mehitamata luurelennukid ja luuresatelliidi orbiidile saatmine). Lisaks asuti tegutsema hüpersooniliste relvade arendamisega, plaanitakse lendama saada tahkel kütusel ICBM ning suurendatakse selle lennukaugust 15000km-ni. Lõhkepeade kohaletoimetamise täpsus peab paranema. PS. Minu teada pole PK-l seni tehnoloogiat ja kogemusi ICBM-i atmosfääri tagasitoomiseks….

MUUD TÄHELEPANEKUD

- Kim Jong-un kuulutati Töölisparte peasekretäriks. Kõrgemat ametikohta riigis pole.
- Kim Yo-jong ei mahtunud enam poliitbüroosse, isegi mitte kandidaatliikmena. See ei kaota tema mõjuvõimu siiski kuhugi.
- 39st presiidiumi liikmest olid 29 uued. Sõjaväeväelaste osakaal kukkus ligi kaks korda.
- Kim Jong-un rõhutas korduvalt Partei ühtsust ja distsipliini. Loe: toetagem veel teadmata aastaid meie viljatuid pingutusi elujärje parandamisel ning parteiliikmete igasugust individualismi ja liinist kõrvalekaldumist karistatakse.
- Taustal teadmine, et uus ettevõtlusseadus tsentraliseerib Partei alluvusse riigis iga viimase kui turumüüja. Erand tundub olevat tehtud põllumajandussektori ettevõtetele.

Meenutagem, et tegemist on riigiga, kelle majandus on umbes sama suur kui Eestil. Elanikke 25+ miljonit.