 |
| Kim revolutsioonilises orbudekodus |
Ilmselt enesegi jaoks meedialati ootamatult kõrgele sättinud Põhja-Korea ületab relvakatsetustega maailma uudiskünniseid harva, kuid oktoobrikuine raketirahe on agressiivse režiimi tegevustest teinud esiuudised isegi muidu põhjanaabri tegemistesse üldrahvalikult tuimalt suhtuvas Lõuna-Koreas. Miks tunnustab muidu territoriaalset terviklikkust ülistav Pyongyang Venemaa uusi vallutusi, referendumilaadseid tegevusi ning rahvavabariike okupeeritud Ukrainas? Kas Ameerika Ühendriigid on vaikimisi tunnustatud Põhja-Koread kui defacto tuumariiki?
Põhja-Korea haruldaselt selge pooltevalik
Diktaatorite kummalised meetmed võivad neist luua kuvandi kui veidrikest, kuid enamasti sunnib taoliste mudelite kooshoidmine keskmisest demokraatiast jõulisemaid, ratsionaalsemaid, kui mitte öelda nutikamaid samme. Vananeva, enda loodud valesid isegi jäägitult uskuma jäänud ja kollektiivse diktatuuri huvisid tuumasantaažini minevate ähvardustega kaitsev pöördumatu vea teinud Venemaa valitseja eksimus annab teistele temasugustele väärtuslikku ja ennetava õppetunni. Sanktsioonidest ja koroonasuletusest puretud Põhja-Korea jaoks on aina nõrgenev Venemaa lausa suur võimalus. Nii näemegi alates Kremli Ukraina avantüüri algusest üle 30 aasta kestnud suhete vaikseisus pöördelisi muutusi. Pärast N-Liidu lagunemist on Moskva ja Pyongyangi suhted, nii poliitilised kui majanduslikud, olnud sisuliselt olematud. Kõik muutus 24.veebruaril, kui Kim Jong-uni strateegid tajusid olukorra pöördelisust. Põhja-Korea režiimi diplomaatia, aga ka jõulisemate väljapressimismeetmete peamine fookuses on leevenduste kauplemine sanktsioonidesse. 2019.aastast halvenenud suhted Valge Majaga ning seejärel jõuliselt Põhja-Korea retoorikasse ja igapäevaellu naasnud antiamerikanism ja jutupunktid USA imperialistlikust hegemooniast said just Ukraina sõjaga seotud pressiteadete ja sõnumite kandvaks fookuseks, millega Pyongyang sarnaseid sõnastusi kasutavaid Moskvat ja Pekingit toetama asus. Kohati kattuvad kolme asjaosalise lausedki! Muide, koduses meedias ei ole Põhja-Korea andnud tänaseni teada sõjast Ukrainas, kuid välisuudised nõretavad ameerikavastasest retoorikast. Väheses välissuhtluses on Põhja-Korea siiski selgesõnaliselt toetanud Venemaa agressiooni, uute rahvavabariikide teket ning õigustanud Venemaa möödapääsmatut vajadust enesekaitseks. On üllatav, et kramplikult territooriaalse terviklikkuse olemust tähtsustav režiim (kasulik retooriline jäänuk Jaapani okupatsioonist) on sel korral nii aldis pühendama abinõu, kui seda nõuab eesmärk. Mõnevõrra üldistatuna iseloomustab Põhja-Korea diplomaatiat kaasajal siiski kokkulepitud kohtumiste tühistamine, v.a. fotograafidelegi avatud kohtumistest Venemaa ametnikega nii Moskvas kui Pyongyangis. Seejuures on koostööst kõnelev uudisvoog prominentselt pildis ka Venemaa kanalites, mis kõneleb selget keelt sõpruskonna üha süvenevast piiratusest. Viimane ÜRO peaassamblee hääletus rahvavabariikidesse laienemise teemal andis tunnistust, milline “võimas” seltskond uue maailmakorra selgroo Venemaa arvates moodustama peaks.
 |
| Vene suursaadik Pyongyangis näidiskirikus |
Venemaa totaalne sõda, ka sõnadega
Olukorra armetuse mõistmiseks sobib ehk kummaline asjaolu, et isegi Venemaa suursaadik Põhja-Koreas, Aleksander Matsegora, viitsib vastata või pigem sõimelda üsna suvalistes sotsiaalmeedia vestlustes kogu kirega. Siinkirjutajagi on kõrgelt välisesindajalt saanud halvustavaid kommentaare Facebooki seinal, mis kõneleb anda vastutuld mistahes rinnetel, ka sõnarelva kasutades. Venemaa saatkonna senimaani huvitavat infot pakkunud sein Facebookis on muutunud sõja algusest Kremli kõneisikute kõnede tiražeerimise lisaväljundiks ning mingit realistlikku infot kahe riigi koostööst me tegelikult ei tea. Küll aga saime hiljuti teada fotonäitusest saatkonna välisseinal, mis möödujaid natsismi uutest kuritegudest ning USA rollist selle mahitamisel pildikeeles kõnetama pidi. Huvitav, kas varemetes Ukraina linnu fotodelt vaatlev põhjakorealane salamisi endalt küsis, miks meil televiisoris midagi sellist ei näidata?
Vt.Vene saatkonna välisnäitusel kajastatud töid siit
Sada tuhat põhjakorealast Ukraina rindele?
Tõlkes lähevad kaduma või pääsevad liikvele ebatõesed kurioosumid saja tuhande põhjakorealase saatmisest Ukraina rinnetele või ilmub raporteid Põhja-Korea relvaabist. Olgem siiski valvel, sest just relvaaäri on valdkond, kus Põhja-Korea on valmis müüma toodangut isegi sama konflikti erinevatele osapooltele korraga. Nii juhtus Iraani Iraagi sõjas, kuid Põhja-Korea relvi on kohatud rohkem kui 40-s konfliktis üle ilma ning Venemaa võiks olla potentsiaalselt huvitav klient. Vene armee Iskander tüüpi rakettide kahanev varu sunnib meenutama, et enamik Põhja-Korea lühimaarakettidest põhineb just sellel Ukrainas palju hävingut külvanud raketisüsteemil. Lisaks klapivad kaks enamlevinud mürsumõõtu oma kaliibrites kahe ideoloogilise sõbra arsenalis valatult. Põhja-Koread ja Venemaa ühendab siiski vaid üks raudteeühendus, mis on satelliitide kõrglahutuslike silme valvsa pilgu all. Seni maismaa ega mereühendusi kasutatud pole, kuid pole vähimatki kahtlust, et kroonilises puuduses kõigest vaevlev Põhja-Korea on esimesel võimalusel valmis oma valuutavarusid täiendama. Jutud saja tuhande põhjakorealase saatmisest Ukraina sõtta on siiski tõlkes kaduma läinud meediasünnitis. Küll on mõeldav teatud relvasüsteemide võimalikul tarnimisel teenindava personali lähetamine. Samuti tundub tõene olevat plaan lüüa kaasa uute rahvavabariikide ülesehitustöödel. Loodetavasti ei tule põhjakorealastel pikka reisi ette võtta ning ida-Ukraina taastetöödega saab tegeleda hoopis Lääs. Ehk ka vene maksumaksja?
 |
| Oktoobrikuine raketirahe |
Vaata,vaata, vaata mind! Oktoobrikuine raketirahe
Käesoleval aastal võimendunud ning oktoobris pretsedenditu lennukuse saavutanud raketikatsetuste hulk kõneleb samuti vajadusest taastada harjumuspärane tähelepanu. Eelkõige Ameerika Ühendriikide silmis. On tõsiasi, et president Trumpi jaoks kadus Põhja-Korea pildilt koheselt, kui 2019.aasta veebruaris Hanois tippkohtumine fiaskoga lõppes ning president Bideni jaoks püsib välispoliitilises prioriteedis pigem Iraani tuumaprogramm, kaubandussõda Hiinaga ning nüüd kogu maailma julgeolekusüsteemi alustalasid testiv ning majandust räsiv Venemaa verine algatus. Varasemalt tugevat hukkamõistu ja reaalsete majanduslike sanktsioonidega päädinud Põhja-Korea raketikatsetused ei leia kaasajal enamat vastureaktsiooni kui mõne niigi kogu elu suletud riigis veetva kõrgema sõjaväelasele või võimurile kehtestatud reisipiirang. Põhja-Korea ei ole vaatamata senisele dekaadidepikkusele ponnistamisele (tõsisemalt on teemaga tegelenud kõik presidendid alates Bill Clintonist) praegu Washingtonis populaarne teema. Kas Põhja-Korea kui defacto tuumariigiga ollakse tõesti lepitud, kuigi pööramatu ning tõestatud tuumadesarmeerimise filosoofia püsib visalt visioonides? Kuigi Pyongyang armastab endiselt luua animatsioone tulemeres praadivast Valgest Majast, on uskumatus tempos kulgev massihävitusrelvade arendusprogramm peamiselt julgeolekuohuks siiski naabermaadele, eelkõige Lõuna-Koreale ja Jaapanile. Üle viie aasta taas üle Jaapani lennutatud keskmaarakett oli selle sõnumi selge kandja. Isegi kui ligi 1000km kõrgusel lendav rakett ei läbi juriidiliselt Jaapani õhuruumi, on gloobusele märgitud ja maailma kolmandat majandust läbiv lennutrajektoor võimas teadaanne. Jaapanis üle aastate käivitunud õhuhäiresüsteem suutis Põhja-Koreast lähtuvale ohule reageerida muide alles peale seda, kui ohtlik ballistika ammuilma kaugele Vaiksesse ookeanisse kukkunud oli.
Lisaks sõnumineerimisele “vaata vaata vaata mind!” Valge Maja suunas, testib kestev raketietendus ka uut Lõuna-Korea administratsiooni. Meenutagem, et kevadel võimule tulnud president Yoon Suk-yeol esindab Lõuna-Korea poliitikas nö konservatiivset tiiba, kelle põhjasuunaline poliitika eeldab provotseerivale tegevusele sümmeetrilist või vähemalt resoluutsemat vastust. Yoon lubas valimiskampaanias lausa ennetavaid lööke mistahes provokatsiooni osas, kui Põhja-Korea raketininad lõunasuunaliselt asetatud peaks olema. Taas on asutud tugevalt tähtsustama strateegilist partnerlust Ameerika Ühendriikidega ning huuli kokku surudes on tehtud pingutusi luureinfo jagamisel Jaapaniga. Olukord on kolmiku pannud peale koroonapausil olnud ühisõppusi neid taas reaalselt läbi viima ning tulemus on näha nii õhus, maal kui veel. Maailma kuuendaks relvatarnijaks ja -tootjaks tõusnud Lõuna-Korea on võimeline tagama enese julgeoleku iseseisvalt, kuid mastaapsed ühisõppused kinnitavad julgeolekuohtude hindamist erakordselt tõsiselt nii Põhja-Korea, kui ka Hiina suunalt. Viimasega, kui Lõuna-Korea suurima kaubanduspartneriga, hoitakse küll madalat joont, kuid mõnede relvagruppide paigutamine poolsaarele on Pekingis tekitanud tugevaid reaktsioone. Hiinavastaste meeleolude kiire kasv Lõuna-Korea avalikus arvamuses on tõsiasi, kuid valitsuse ametlik poliitika ei võimalda paradoksaalselt arvaldada mingit seisukohta näiteks Pekingi Taiwani poliitika osas. Yooni selgesõnaline positsioonivõtt Ameerika Ühendriikidest kui julgeolekugarantiist ning lisanduv THAAD raketitõrjekompleks pingestavad lähiajal suhteid Hiinaga kahjuks hüppeliselt ning mingit koostööd ohjeldamaks Põhja-Korea ambitsioone oodata pole.
Põhja-Korea pommitas end taas Lõuna-Koreas esiuudisteks
Ambitsioonidest põhjanaabril puudust pole. Oktoobris on katsetatud nii ballistilisi lühi- ja keskmaarakette, juhitavaid tiibrakette, allveelaevadelt lähtuvaid keskmaaulatusega torusid, testitud seninägematus ulatuses lennuväe võimekusi kui antud marulist suurtükituld 2019.aastal Pyongyangi deklaratsioonis kokkulepitud nö.puhvertsoonis (mitte demilitariseeritud tsoonis, vaid mõnevõrra laiemal territooriumil pühenduti vältima militaarseid tegevusi), kus taoline tegevus keelatud peaks olema. Vastusena kaalub ka Lõuna-Korea eelmainitud deklaratsioonis võetud kohustustest loobumist ning üha enam võib Lõuna-Korea poliitikute suust või arvamuslugudest lugeda seni tabuteemast – taktikalise tuumarelva taaspaigutamisest Lõuna-Korreasse. Kui teostub Põhja-Korea kauaoodatud seitsmes ja tõenäoliselt just väiksema taktikalise tuumalõhkepea katsetus, saavad taolised arengud Lõunas reaalelust toetatuna avalikkuselt üha tugevama toe. Põhja-Korea viimaste nädalate tegevused on üle aastate taas Lõuna-Koreas sealse uudistevoo esiteemad, pakkudes konkurentsi isegi alati lõunakorealasi kõnetanud. majandusküsimustele.
Artikkel ilmus ajalehes Postimees, 17.oktoobril 2022
No comments:
Post a Comment