1.juuli 2019 läheb Korea ajalukku kui üks ekstravagantsemaid poliitpäevi. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (edaspidi: Põhja-Korea) pinnale astus selle üdivaenlase juht ja relvajõudude kõrgeim liider, Ameerika Ühendriikide president. Meenutagem, et 1953.aastal lõppenud ning kahtlusteta maailma ajaloo ühe enim pommitatud riigi ja sadade tuhandete hukkunud tsiviilisikute tapmises süüdi oleva Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Korea vahel kehtib vaid vaherahu. Sõjakoledusi ja brutaalsusi sooritasid kolmeaastase ning mõtetuks osutunud sõjas kahtlemata mõlemad, kuid ameeriklaste parem sõjaline võimekus ning mitmed katseotstarbelised eksperimendid ei ole Põhja-Koreas unustatud .Välispoliitika ning diplomaatia ei kulge enam ammu aga päris harjumuspärastel radadel. Käepigistused retsidiivsete diktaatoritega ei sega enam.
Kõige taga on Donald Trump. See faktor võimaldab ja sunnib osapooli kasutama avanenud väikesi aknaid ja võimalusi, mida päev hiljem ei pruugi olla. „Fire and fury’st“ armumiseni ning „ilusate kirjade“ vahetamiseni, Twitteri teel ööpäev varem teretamise soovist demarkatsioonijoonel välk-pauk stiilis igasuguse ettevalmistuseta tippkohtumiseni – uute meetoditega tuleb harjuda. Mõningase analüüsi tulemusel muutub pilt siiski pigem segasemaks kui selgemaks. Millised on osapoolte eesmärgid, kavatsused ning siirus? Järgnevad mõttekäigud on siinkirjutaja arvamus, mitte absoluutne tõde. Seda viimast vähemalt Korea küsimuses kaasajal ilmselt enam nii pea olema ei saa.
On fakt, et tuumakõnelused Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Korea vahel on peale veebruarikuist Hanoi tippkohtumist soikunud. Põhja-Korea retoorikasse (meediasse) on naasnud ameerikavastane retoorika. Kui eelmisel aastal Korea sõja puhkemise aastapäeval ei leitud partei häälekandjast ühtegi viidet Ameerika kunagistele kuritegudele, siis nüüd olid kurva tähtpäeva kuupäeva kandvas päevalehes Rodong Sinmun süüdistused ameerika imperialismis ning lõunanaabri reeturluses tagasi. Pyongyang on nõudnud tuumakõneluste jätkamise eeltingimustena Mike Pompeo ja John Boltoni kõrvaldamist Ameerika delegatsioonist. Panmunjomi sündmustes oli näha Pompeod, kuid Bolton jäeti ilmselt teadlikult Souli. Donald Trumpi Põhja-Korea süüdistuste laviin tabanud ei ole, mis annab kinnitust kontaktihoidmise vajalikkusest Kim Jong-unile. Liidrite vahel on selgelt erisuhe, kuid eesmärgid selle kasutamiseks võivad olla väga erinevad. Panmunjomi etenduse personaalia annab kinnitust ettevaatlikusest ning kindlapeale minekust Ameerika vaates ning propagandistliku väärtuse ärakasutamisest Põhja-Korea poolelt. Viimast kinnitas ka Põhja-Korea kesktelevisiooni päev hiljem eetris olnud veerandtunnine ringvaade – „Trump palus kohtumist, Kim oli suuremeelselt nõus“.
Trumpi „maximum pressure“ sanktsioonide poliitika on Põhja-Korea majandusele tõeliselt ahistav, kuid kastist vägagi väljapoole kalduv president võib Kimile pakkuda ka võimalust sõbralikuks kooseksisteerimiseks. Tuumarelvaga Põhja-Korea ei häiri ilmselt Venemaad ega Hiinat ning nendega Korea küsimuses kokkulepete saavutamine ei tohiks Trumpile eriline väljakutse olla. Lõuna-Korea arvamus bilateraalseid suhteid harrastavat Trumpi ülearu seni huvitanud ei ole. Põhja-Korea on harjunud piirangutest mööduma ning ka käesolevad ajad toovad igapäevaselt uusi uudiseid põnevatest lahendustest illegaalse rahvusvahelise koostöö elushoidmiseks. Kütuse- ja toiduhinnad Põhja-Koreas püsivad stabiilsetena, Kim Jong-un uhkeldab (isegi Trumpi ja Xi Jinpingi silme all!) uute limusiinidega ning üha mastaapsemad kinnisvaraarendused kerkivad. Süürias on tuvastatud Põhja-Korea relvadiiler, kelle klientuur laiub üle kogu Lähis-ida. Hiina ja Venemaa import riiki on isegi ametlike andmetel taastumas. Peale Korea sõda vaid kümnendiga end regiooni edukamaks tööstusjõuks (seda muidugi kogu idabloki abi toel) kasvatanud Põhja-Korea oskab end tänaseni mobiliseerida rasketeks aegadeks, millised muidugi saadavad riigi argielu sisuliselt konstantselt juba 70 aastat.
Positiivse tõuke võimalikeks läbirääkimisteks Pyongyangi ja Washingtoni vahel võis Panmunjomi show küll anda,
 |
| M.Albright Pyongyangis 2000.aasta oktoobris |
Loe lisaks:
Reisimisest kahe Korea piirile: https://reisijuht.delfi.ee/news/news/retk-kulma-soja-rindejoonele-korea-moodi?id=76540086
No comments:
Post a Comment