8.-9.juunini väldanud Hiina liidri Xi Jinpingi visiit Põhja-Koreasse pakkus lisaks padupunasele vaatemängule hulgaliselt mõtteainet regiooni poiitiliste, majanduslike ning julgeolekualaste jõujoonte paiknemisest. Juba ajalooliselt on kahe riigi läbikäimist puudutavat saatnud alati erakorraline salapära ja hägu ning seeläbi tuleb pakutud sõnavahu seest iva otsida luubiga, mis omakorda vaatlejatele hulgaliselt tõlgendusi kui mitte lausa spekulatsioone luua võimaldab. Mõned osapoolte avaldused ja pressiteated pakuvad siiski võimalust ka konkreetsemate järelduste tegemiseks.
Delegatsioonide kõrge tase, kas uue ajastu algus?
Et nähtu polnud rutiinse ning asjaosalistele omaselt peamiselt sümbolismist nõretava viisakusvisiidiga, viitab asjaolu, et tegemist oli Xi Jinpingi esimese välisvisiidiga sel aastal. Samuti üllatas Hiina delegatsiooni kõrgekaliibriline koosseis, kuhu kuulusid arvukatele majandustegelastele kaubandusminister Wang Wentao, välisminister Wang Yi, kaitseminister admiral Dong Jun (varasem Hiina mereväe juht) ning Hiina kompartei kõrgeimad tipud, sh. Xi “parem käsi”, veteranpoliitik Cai Qi. Hiina poolel istus läbirääkimiste laua taha 11 kõrget poliitikut või sõjaväelise taustaga seltsimeest. Põhja-Korea vastas sümmeetriliselt.
Visiidi ametlikuks põhjuseks oli 65.aasta täitumine vastastikuse abistamise ja koostöö leppe sõlmimisest. Lepe, milliseid Hiinal ongi sõlmitud vaid Põhja-Koreaga, on tänases olukorras osutumas olulisemaks kui kunagi varem ning Xi lause “suhetes Korea RDV-ga on algamas uus ajalooline periood” vaid kinnitab seda. Meenutagem, et juunis täitub ka kaks aastat sarnase, aga oluliselt konkreetsema leppe sõlmimisest Putini Venemaa ja Põhja-Korea vahel. Samuti jäi visiidil kuuldust kõrva fokusseerumine militaarse koostöö tugevdamisele, mis siinkandi vaatlejatele esmalt võimalikku Hiinat häirivat Vene-Korea RDV uskumatus mahus edenenud sõjalist läbikäimist võiks käsitleda, kuid Ukraina sõjaga seonduv primaarne kindlasti polnud. Olgu mainitud, et Kim Jong-uni “kullasoont” Venemaa suunalt üheski visiiti puudutanud kajastuses ei mainitud, kuigi elevant on kindlasti toas ning käsitleme teemat veidi hiljem. Kui Kim Jong-un avaldas toetust “ühe Hiina poliitikale”, oli selge, et süvendatud militaarkoostööle kutsumine tähendas Taiwani problemaatika kindlakäelist laualetoomist Hiina liidri poolt. Ainus teema, mis kuu tagasi muidu vaoshoitusega tuntud Xi-d silmnähtavalt kohtumisel ka Donalt Trumpiga ärritas.
Põhja-Korea - kasulik marutõbine Pekingi paleekoer?
Milline saaks olla geograafiliselt kauge Põhja-Korea roll Taiwaniga seotud arengutes? Arvestades Jaapani peaministri Sanae Takaichi novembris öeldut Pekingi poolsete võimalike sõjaliste meetmete osas Taiwani suhtes ning seejärel kolmnurgas Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Lõuna-Korea intensiivistunud kaitsealast läbikäimist, on Põhja-Korea “marutaudilik” olemus Hiinale potentsiaalne partner. Mistahes initsiatiivide korral Taiwani suunas on samaaegselt võimalik siduda eelpool nimetatud kolme liitlase tähelepanu Korea poolsaarel ning segaduste külvamises on Pyongyangi militaarsed mõttekojad olnud alati maailmameistrid. Kaasaja sõdu on kerge alustada, kuid keerukas lõpetada, vinduvatest kriisikiskumistest rääkimata. Juba aasta jagu pole Hiina läinud kordagi liimile tulles kaasa näiteks Lõuna-Korea või Ameerika Ühendriikidega peetud tipp- või madalama astme kohtumistel klišeelikuks muutunud väljendiga “Korea poolsaare tuumadesarmeerimine”, rääkimata vähem kui kümme aastat tagasi toimunud otsesest näpuviibutamisest tuumaküsimuses Põhja-Korea suunas. Kas Peking on Põhja-Korea kui tuumariigi staatusega leppinud, kuigi 2017.aastal värisesid Mandžuurias Põhja-Korea tuumakatsetuste tõttu aknaklaasid, värises maa ning Hiina (samuti Venemaa) pühendus esmakordselt tõsiselt Pyongyangi suruvate sanktsioonide rakendamisesse?
Tumeni jõe küsimus
Admiral Dong Juni kaasamine viitab ka teisele Hiinat Korea poolsaarel segavale probleemile. Pilk maakaardile ning on selge, et Hiina ligipääs Jaapani merele jääb vaid 15 kilomeetri kaugusele mööda Põhja-Koread ja Venemaad ühendavat (enamasti küll eraldavat) Tumeni jõge. Hiina huvi jõge laevatamiseks kasutada on sama vana kui Hiina Rahvavabariik, kuid seni pole ei Pyongyang ega Moskva sel teemal toru tõstnud. Nüüd on ajad teised ning olulise Hiina toetuse eest Ukraina afääris on venelased sunnitud teemat taaskord arutama. Vastumeelsust ja vastassuunalist tegevust kinnitab kohe-kohe avatav uus ja üsna madal (!) maanteesild Põhja-Korea ja Venemaa vahel, mis seab füüsilised piirangud võimalikele Hiina jõelaevade gabariitidele. Lisaks on Hiina sõjalaevad ebahariliku sageduse ja väliselt arusaamatu tegevusplaaniga läbinud Jaapanit ja Korea poolsaart eraldavat Korea väina, peatudes päevadeks Tsushima saare lähistel. Kui lisada siia ka Venemaa kaubalaevade, mis vahetult enne Hiina või ka India suunas kulgemist Põhja-Korea Rasoni sadamat söe laadimiseks külastavad liiklus, saame merelgi kokku korraliku kahe ideoloogilise kolmiku vaikiva kui potentsiaalselt kuumaks kiskuva mõõduvõtu. Segadused Jaapani merel (korealaste jaoks on tegemist Idamerega) ja Korea poolsaarel pakuks Hiinale rohkem tegevusruumi lõunapoolsetel meredel.
Argieluliste teemade olulisus piirialadel
Märksa kiirema iseloomuga võiksid visiidi osapoolte huvid olla majandusküsimustes ning seda just kahe riigi umbes 1500-kilomeetrisel piirialal, kus läbikäimine nii ajaloolistel kui kultuuristel põhjustel vanu juba aastatuhandeid. On olnud võimalus külastada seda põnevat regiooni 2018.aastal ning nüüd, 2026.aasta aprillis. Erinevused on tajutavad. Kui 2018.aastal oli Hiina järgimas enneolematu täpsusega Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioone ning korealastega seotud koostöötegevused (tekstiilitööstused, Põhja-Korea kaupade hulgimüügiettevõtted, arvukad režiimile rahateenivad restoranid, mere- ja jõeandide kokkuostupunktid, turism) koomale tõmmatud, siis käesoleval hetkel on olulistes piiriasulates kõik “korealik” täies hoos ning ootusärevuses. Piiriülene läbikäimine on oluline mõlemale poolele. Hiilgeaegadel töötas Hiinapoolsel Yalu ja Tumeni kaldal regulaarselt sadu tuhandeid põhjakorealasi. Oluline koostöö puudutas eelpooltoodule teeninduslikele valdkondadele maavarade ja mereandide eksporti-importi, metsandust. Tänaseks on ametlikus tollistatistikas kaubavahetuse mahud saavutanud pandeemiaeelsed tasemed, kuid selle järgi on Põhja-Korea suurimad ekspordiartiklid kunstripsmed ja parukad. Usume? Vähemalt paberimajanduses üritab Hiina endiselt sanktsioonide järgimist presenteerida, kuigi päriselu pilt on isegi regiooni külastajale silmaga veidi teisiti tajutav.
Reisikiri Hiina ja Põhja-Korea piirile aprillis 2026
 |
| 8 aastaga on muutused nähtavad ka väljaspool pealinna |
Näiteks rajatakse igapäevasele usinale kahekeelsele saginale piirilinnades Yalu jõele tehislikke koolmekohti jõeülese transpordi korraldamiseks ning populaarsetest piiriületuskohtadest saadetakse sinna eksinud turist politseieskordi saatel korduvalt dokumente kontrollides minema. Selgeimaks signaaliks piiriülese laiema läbikäimise taastumisest oleks Hiina turistide taaslubamine peale koroonasuletuse kehtestamisest Põhja-Koreasse. Hetkel saavad riiki külastada vaid Vene passi omavad inimesed, kuid nende huvi on olnud oodatult leige ning ainus turismivoog, mis rahaliselt Pyongyangi kõnetaks, saaks alguse just Hiinast. Alates 2020.aasta jaanuarist on Põhja-Korea olnud suletud riik ka Hiina sõpradele ja seltimeestele, kuid infrastruktuuriline valmisolek (uued tollialad, renoveeritud sillad jms.) vaid ootab kõrgemaid käske piiride avamiseks. Kuulduste järgi on ka rangema koroonasuletuse perioodil käinud vajaduspõhised “tellimuslennud” Pekingi ja Pyongyangi vahel, kuhu pileteid müüdi Põhja-Korea saatkonnast sularaha eest ning visiitidel ei käinud vaid hiinlastest asjaosalised.
 |
| "Kurski muuseumi" avamine Pyongyangis |
Vene “kullakaev” võib sulguda väga kiiresti
Lähimate nädalate jooksul avatakse aastakümnete pikkuste tühjade lubaduste järel maanteesild Venemaalt Põhja-Koreasse, mis täiendab oluliselt võimalusi nii legaalseks kui halli alasse või lausa varjatud militaarkoostöösse peidetud läbikäimisteks. Tänaseni ühendas Korea poolsaart Venemaaga 1959.aastal avatud ühe niidiga väsinud raudteesild ning isegi Ukraina sõtta panustatud saadetisi eelistati Venemaale toimetada pigem meritsi. Venemaa ja Põhja-Korea väga tihedal ja tulusal läbikäimisel käesolevas artiklis pikemalt ei peatuks, kuid selle teisel sõjapäeval avastatud “kullaleiu” tulemusel on Kim Jong-un moderiseerinud pealinna Pyongyangi ning lükanud käima mastaapse sõjalise moderniseerimistöö oma iganenud armees. Pealinnas on aktiivsete sõja-aastate jooksul ehitatud viis moodsat linnaosa, linnas on tekkinud erasõidukitest (!) põhjustatud liiklusummikud, avatud lääne sisseseadega pitsa- ja õllerestoranid, arvutimängukeskused ning ekspresso maksab moodsas kohvisalongis rohkem kui Londonis. Militaarsektoris on veeldatud kolm moodsat 5000-tonnist ristlejad, neljas ja 10000-tonnise väljasurvega ehitamisel. Dokis valmib uus tuumaallveelaev. Mitmikraketiheitjate tegevusraadius viitab maakaardil sirklit keerutades Suurt Plaani kogu Souli hävitavaks katmiseks raketirahega ning Ukraina väljadelt saadud reaalne kogemus on pannud mehitamata õhusõidukid lendama tehisaru abil. Kim Jong-un on saanud “oma enda sõja” – veteranid, kangelased, rolli maailmapoliitikas. Igas vanuses põhjakorealased külastavad neil päevil massidena värskelt avatud ja Kurski oblasti vabastamisele pühendatud muuseumit ja kalmistut, kus puhkab rohkem kui 400 kangelast ning mälestustahvlilt leiame veel ligi 2500 hukkunu nime. Lääne maailma jaoks arusaamatu, kuid Põhja-Korea militaristliku olemuse jaoks olematu ohver Suure Väejuhi geniaalsuse kinnitamiseks. Televisioonis ülistatakse end vangilangemise vältimiseks õhkinud sõdurite heroilisust.
 |
| Põhja-Korea sõjavangid Kiievis |
Samal ajal keeldub Lõuna-Korea ühe maailma suurima relvatootja ja -arendajana endiselt saatmast Ukrainale tapvat relvaabi ning ei kasuta võimalust osaleda toodete katsetamisel reaalses lahinguolukorras, kuigi näeme Ukrainas toimetamas isegi seni patsifistlikku nägemust viljelenud Jaapani droonitootjaid. Souli ja Kiievi vahel on tüliõunaks ka kahe elusana tabatud Põhja-Korea sõduri üleandmise või tagasisaatmise küsimus, mis juba üle aasta pole lahenduseni jõudnud (suurepärane dokfilm kahe sõjavangiga seotud problemaatikast:
https://www.youtube.com/watch?v=5PsIqZOW7UE ). Lõuna-Korea pikem vaade näeb Venemaad endiselt olulise partnerina ning Ukraina sõda on (ajutine) segav faktor. Sarnaselt peaks Moskva poolsaarel partnerina käsitlema pigem lõunapoolset Koread ning seda teadvustab ka Kim Jong-un, kellele relvade vaikimine Euroopas tähendaks tulusa ja teda maailmapoliitikasse lennutanud vene romanssi kiiret jahenemist, kui mitte lõppu. Viimaste aastat jooksul on Põhja-Korea majandus näidanud pidevat kasvu (eelmisel aastal kuni 4%) ning olgem ausad, pilpakülade asemele on kerkinud kaasaegsed elu- ja tootmisruumid üle maa, seda ka Hiina poolelt vaadeldavatel Põhja-Korea avaratel maastikel ja mäekülgedel. Lääne luksusmaasturid Pyongyangi autosalongides maksavad topelt võrreldes Tallinnas pakutavaga. Samas hurjutab Kim Jong-un Töölipartei ladvikut antisotsialistlike ilmingute leviku tõttu ning paneb pahaks kõrgete ametikohtade kasutamist isikliku heaolu hüppelauana. Kontraste jagub.
 |
| Xi auks korraldatud kultuuriprogramm Pyongyangis |
Kuivõrd Hiinat Venemaa aktiivsus Põhja-Koreas häirib, pole muidugi teada. Käesolev visiit teemat avalikuks saanud kajastustes ei puudutanud. Vaatamata Põhja-Korea suhteliselt iseseisvale, et mitte öelda isepäisele välis- ja kaitsepoliitikale läbi kogu ajaloo, kontrollib Hiina pea terviklikult Põhja-Korea majanduselu ja argipäevast toimimist ning Venemaa lisanduv panus kaalukausse pikaajalises vaates poliitiliselt oluliselt ei muuda. Tõenäoliselt omab Hiina juhtkond ka üsna üksikasjalikku ülevaadet vene militaarse toe olemusest ning liiga kõrgtehnoloogilist abi (nt.kosmose- ja tuumatehnoloogiad) Põhja-Koreasse kontrollimatult ei satu. Stabiilsus ja status quo säilitamine, lausa tsementeerimine poolsaarel on endiselt Hiina prioriteetne huvi ning põhjakorealikud meetmed raketikatsetuste ja õppuste näol Lõuna-Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide tähelepanu köitmiseks sobivad nii Pekingi kui Moskva niiditõmbajatele. Perioodi, kus Pyongyangis ollakse heades suhetes korraga mõlemi mõttekaaslasega, pole ajaloos varem esinenud.
Olulised teemad paari reaga lukku pandud Ridade vahelt loetavatest ning visuaalselt edastatavatest sõnumitest visiidiga seonduvalt muidugi puudust polnud. Xi Jinping suutis ühte ainsasse lausesse vaid kolme väljendit kasutades sättida kokku ähvardused nii Ameerikale, Jaapanile kui meenutas mõlemale Koreale korraga, kes poolsaart juba aastatuhandeid kontrollib – ”hegemoonia”, “arutu pöördumine militarismi” ning “juured”.
Kim Jong-un külastas visiidile eelneval nädalavahetusel oluliselt laiendatud uraanirikastamise keskust teadmata kohas teatades relvakõlbuliku kütuse tootmismahu suurendamist 250%, osales uue ristlejaga mereväe õppustel ning lubas kesk- ja lühimaarakettide tehases mitmekordistada lendavate tapatorude tootmist. Välissuhtluses karmimate sõnumite edastamiseks varemgi kasutatud seltsimees õe Kim Yo-jongi pressiteates peeti “arhailiseks ja mõttetuks” edasisi vestlusi Korea RDV tuumadesarmeerimise küsimuses. Sõnumid kõigile edasi antud, osades pealinnades vist ka heaks kiidetud.
No comments:
Post a Comment