 |
| Väidetav L-Korea droon P-Korea taevas |
Vaid üks episood paljude hulgas viimase aasta jooksul, mis lubab väita, et Põhja-Korea on regioonis kruvimas pingeid, mis on võrreldavad Korea sõjale eelnenutega. Väga mitmed mängijatki on samad, kuid võtame nüüd hoo siiski maha.
Soodne episood või eneseloodud kavalus?
Seda, kas Lõuna-Korea droonid Põhja-Koreas on reaalsus või režiimile eelkõige sisepoliitiliselt kasulik väljamõeldud spinn, ei saa me teada ilmselt kunagi. Arvestades, et Põhja-Korea on vähem kui aasta tagasi hüljanud seitse kümnendit ülimaks eesmärgiks olnud ühinemispüüdlused, on taolised kas väljamõeldud või tõepoolest Lõunast lähtunud provokatiivsed episoodid igati kasulikud kütmaks toetust põlisvaenlaseks tembeldatud Korea Vabariigist eemaldumise poliitikale. Võib olla päris kindel, et sügavas südames ei saa ükski põhjakorealane taolisest suunamuutusest aru, kuid on sunnitud osalema režiimi korraldatud näitemängudes tõestamaks oma lojaalsust Kõige Targema valitud kursile. Lõuna-Korea suunalisi raevukaid vihapuhanguid saame lähiaastatel näha palju.
 |
| Kim ja Järeltulija parteikooli banketil |
Lojaalsus on Põhja-Koreas fundamentaalse sisuga mõiste, kuid ka siin on olnud arenguruumi. Kim Jong-un on oktoobris külastanud tema nda nime kandvat raketiüksusi koolitavat sõjakooli, kuid tõeline propagandapomm lõhkes Korea Rahvaarmee 75.aasta juubeliüritusel moodsas Korea Töölispartei kaadrite treeningkeskuses (parteikool) Pyongyangis peetud, õigemini osalejatele ennetavalt põhjalikult tudeerimiseks saadetud läkituses. Selles kirjutab Kim Jong-un, et mistahes reformimeelsed ideed võiksid lõpetada Töölispartei mõjuvõimu ning nõudis lojaalsust mitte ainult Partei, vaid Tema Enda valitud suundadele ja perekonnale! (http://rodong.rep.kp/ko/index.php?MTVAMjAyNC0xMC0xMS1OMDAxQA==) Nii kästud “kummardamist” ei soovinud isegi mitte riigi rajaja Kim Il-sung, sest toetus Liidrile polnud ju seni olnud teema arutlemiseks. Mida kõnelevad aga kordi kosunud turvakorteežid Kimi visiitidel mööda kodumaad, hambuni relvastatud turvamehed sõjaväeosi külastades ja GSP-signaali segajad Kimi limusiinide katustel?
 |
| Hambuni relvastatud turvameeskond |
 |
| Oktoobriks on Lõunasse jõudnud 6000 prügipalli |
Kui Põhja-Korea ise on alates maikuust saatnud Lõunasse juba üle 6000 tuhande prügiga täidetud õhupalli, oleks droonide kasutamine vastusena kindlasti provokatiivsem. Just taolise arvamusega esines ka Kim Yo-jong ning antud juhul tuleb temaga nõustuda. Lõuna-Koreas tegutsevate aktivistide õhupallilennutused on olnud vaidlusitekitav teema juba mitu aastakümmet. Kord on lennutamised kvalifitseeritud kriminaalseks tegevuseks, kuid administratsiooni vahetudes loetud taas oluliseks sõnavabaduse alustalaks. Praeguse presidendi Yoon Sok-yeoli valitsusajal on aktivistide taoline tegevus taas tolereeritud, kuid võimaliku sideme korral äsja asetleinud drooniintsidendi ja inimõiguslaste vahel, tasuks Lõuna-Koreal riske veelkord hinnata. Mõistetav on ka Lõuna-Korea ühiskonna frustratsioon, sest tuhandete Põhja-Korea prügipallide tõttu tuleb elada pidevas bioterrori ohus. Terviseamet hangib juurde antraksi vaktsiine. Iga maandunud saadetis vajab analüüsi, hoiab ametkondi pideva surve all ning kulutab ressursse. Lisaks on viimased saadetised põhjustanud neisse asetatud miniatuursete detonaatorite tõttu süüdanud nii hooneid, sõidukeid, maastikke ja metsi. Äsjaste saastatseppeliinide küljest tuvastati ka GPS jälgimisseadmeid. Innovatsioon missugune. Kim Yo-jongi vahkvihale ebaproportsionaalse vastuse osas võiks meenutada, et 2022.aasta detsembris lendasid Põhja-Korea luurdedroonid lausa Souli kesklinnas asuva presidendipalee kohal, aga vaevalt Lõuna-Korea kaitsejõudki nii piinlikku intsidenti hetkel üles kiskuda soovivad.
 |
| Väidetavad L-Korea lendlehed |
Ohtlikeks arenguteks piisab vähesest.
Küll aga võib vastastikustest erinevate lennuvahendite lennutamisest süttida paljukardetud ootamatu spontaanne intsident. Mõlemad Koread on loobunud 2018.aastal Sula käigus sõlmitud pingete leevendamise leppest (CMA) ning kahte riiki eraldavasse mineeritud demilitariseeritud tsooni on taas toodud raskerelvad, taastatud vaatluspunktid (need on elektroonilise järelevalve ajastul küll pigem sümboolsed tööriistad) ning Põhja-Korea teostamas massilist maamiinikülvi. Kaasaegne maamiin näeb muide välja nagu puuleht ning seetõttu saavad need tekitama jõgede kaudu Lõuna uhtudes ebameeldivusi kaluritele ja jõgede kallastel elavatele lõunakorealastele. Maamiine on leitud ka Lõuna-Korea Kollase mere saartelt. Taas lennatakse vaatlusseadmetega otse mõlemil poole piiritara, mis 2018.aasta leppega keelatud oli. Just juhuslikust sädemest süttinud piiratud konflikti peavad sõjanduse asjatundjad kahe Korea suhetes suurimaks ohuks. Hetkel demilitariseeritud tsooni kohal lendlevad õhupallid ja muud sõidukid on “suurepärane” võimalus taolise stsenaariumi kiireks käivitumiseks.
 |
| Ühendustee Kaesongi on likvideeritud (15.10) |
Lisaks on taastunud üle kümne aasta pausil olnud valjuhääldite lahingud. Kui Lõuna-Korea pakub tavapärast programmi kümnete kilomeetrite kaugusele Põhja-Koreasse ulatuvate k-popi ja uudiste helilainetega, on Põhja-Korea olnud leidlikum. Neis piirilõikudes, kus lõunapoolsel alal rohkem asustust, mängitakse üüratutest valjuhäälidest tundide viisi näiteks metallilõikamise helisid, kivide kokkuhõõrumisel kananahka tekitavat judinat või lihtsalt inimkõrvale ebameeldivalt kõrge sagedusega helisid, mis piirikülade elanikel ka magamise võimatuks muutnud on.
Sündmuste ülevaate demilitariseeritud tsoonis lõpetaksin teadmisega, et veel oktoobris õhib Põhja-Korea kõikide piiriüleste teede ja raudteede põhjapoolsed lõigud, katkestades igasugused võimalused piiriüleseks maismaaliikluseks. Ega neid ühendusi ülearu polegi, kuid Kaesongi tööstusparki ning Kumgangi looduskaitsealale viisid Lõunast siiski neljarealised moodsad maanteed ning toimis ka võimekas raudteeühendus. Füüsiliste ühendusvõimaluste katkestamine on Ühinemispoliitika hülgamise orgaaniline osa. Kahjuks kadus selle sammuga viimanegi lootus lahutatud perekondade ühinemisürituste pidamiseks. Üritusel osalejate keskmine vanus ei luba oodata teadmata tulevikus toimuvat järgmist kokkusaamist. Üks kahte Koread sidunud emotsionaalne lugu on lõppenud.
Suur poliitika Põhja-Koreas ja Põhja-Korea suures poliitikas.
Välispoliitikas ei asu end aina hermeetilisemalt sulgev režiim aga kuidagi vaakumis. Ilmselgelt oodatakse presidendivalimisi USA-s. Kuigi ametlik seisukoht suhetes Ameerika Ühendriikidega väljendus tõepoolest sõnaseadega “meid suhted Washingtoniga enam ei huvita”, eelistataks selgelt Donald Trumpi võitu. Ja kuigi Moskva huvi võiks olla pigem eeldatavalt pehmekoelisema (loe:nõrgema) Kamala Harrise võit, sobiks Põhja-Koreale Trumpi poolt tekitatav segadus kolmnurgas Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Lõuna-Korea suurepäraselt. Meenutagem, et eelmisel valitsusperoodil vaidlesid Soul ja Washington pikalt Ameerika kohalolu ja huvide maksumuse üle ning Valge Maja kreediti-deebeti asjatundja nõudmised hüppasid kord kümneid ja siis sadu ning tuhandeid kordi sinna-tänna. Hetkel asetleidev luurekoostöö kolme partneri (Jaapani ja Lõuna-Korea kohta ei saa öelda ja ei kasutatagi sõna “liitlased”) vahel Põhja-Korea ja ilmselt ka Hiina tegevuse jälgimisel toimib. Samuti fikseerisid Soul ja Washington ennetähtaegselt järgmise viie aasta kuludebloki ning 28500 ameerika sõduri kohalviibimine on taas kindlustatud. Ühiskonna toetus antud mudelile püsib, poliitikud heietavad mõttelõnge kohalikust NATOst ja varem tabuteemana püsinud iseseisvast tuumaprogrammist. Samuti tsementeeruvad regioonis teised julgeoleku- või majandusalased koostööformaadid, tuntuimad neist Quad ja Aukus. Kahjuks näeme vastukaaluks ka Kim Jong-uni ja Kremli peremehe juunikuus sõlmitud strateeglise koostöö leppe ennaktempos juurutamist – Põhja-Koreast on saanud oluline tugi venelaste sõjapidamisele Ukrainas.
Mäletate Euroopa Liidu algatust miljonist mürsust? Põhja-Korea võttis neid samal perioodil laost neli miljonit. Isegi kui pooled ei plahvata või eksivad kursilt, on tegemist väga arvestatava pikendusega kohutavas avantüüris. Konteinerveod Põhja-Koreast Venemaale jätkuvad ning hinnanguliselt on Ukrainasse jõunud 6 miljonit mürsku ning kümned lühi- ja keskmaarakette. Ukrainal on piisav hulk rususid, et ehitada peale võitu kokku mõni sõjamuuseumieksponaat. Põhja-Korea sooritab kodus aina keerukamaid relvakatsetusi, tabades korraga kahte sihtmärki – kodumaist ühinemisfilosoofiat unustama pidavat publikut ning uskumatu sagedusega Pyongyangi külastavaid vene armee kõrgeid auastmeid. Muide, artikli algupoolel kõneldud Töölispartei 79.aastapäeva pidulikul banketil osales Kim Jong-uni lauas Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksander Matsegora. Kuigi käesolev aasta on kuulutatud diplomaatiliste suhete 75.aastapäeva auks hoopis Hiina RV ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi sõprusaastaks, ei ole Hiina esindajaid kohatud ühelgi sel aastal peetud kõrgetasemelisel üritusel. Kui viis aastat tagasi peeti tähtpäeva mõlema riigi piirilinnades, toimusid suured kultuurivahetuslikud ettevõtmised pealinnades ning Rodong Sinmun ülistas Xi Mõtet, pühendati sel korral “huuled ja hambad” partnerlussuhte suurpäevale vaid kasin lehelugu. Ehkki Põhja-Korea sõltuvus Hiinast tundub olevat täielik, on ajalugu kinnitanud üsna jonnaka, iseseisva ja pragmaatiliselt kasuliku välispoliitika olemasolu.
 |
| Kim ja tsentrifuugid |
Olgu veel mainitud septembris toimunud Kim Jong-uni külastus Kangsoni uraanirikastamise asutusse. Kui muu maailm on kursis taolise asutuse olemasoluga Yongbyonis, siis Kangsonis asuvast oleme kuulnud vaid kuulujutte. Yongbyoni sisseseadet on näidatud vaid loetud inspektoritele ning ühele ameerika teadlasele (Siegried Hecker), aga nüüd võis kogu maailma heas resolutsioonis fotodelt suumida tuumarelva tootmiseks vajalikku seadmete peale. Sõnum oli edasi antud – nii kodupublikule, naabritele kui uuele Valge Maja valitsejale. Kahjuks saame ilmselt kuulma ka Põhja-Korea olulisest osalusest Lähis-idas toimuvas konfliktis.
Lugu ilmus ajalehes Postimees, 15.oktoobril 2024
No comments:
Post a Comment