Lõuna-Korea suurim julgeolekuoht – sisepoliitiline jõukatsumine

Pühapäeval, 27.oktoobril maandus umbes 500 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist Saratovi linna lähistel asuvale Engelsi sõjaväelennuväljale Vene Föderatsiooni lennuväe juhtkonna lennutamiseks kasutatav IL-62M, sabanumbriga RA86561. Lennuk oli ööpäev varem startinud Vladivostokist, suundunud Põhja-Korea Idamere kuurortlinna Wonsani lennuväljale ning võtnud seejärel sisselülitatud transponderitega suuna Lääne-Venemaa suunas. Nimetatud sabatunnusega lennumasinal on viimase aasta jooksul Põhja-Koreaga seotud vägagi toimekas ajalugu. Sama lennuk on olnud tegev nii Sergei Lavrovi, Sergei Šoigu, Valentina Matvienko kui ka Vladimir Putini kaaskonna sõidutamisel sagedastel visiitidel Põhja-Korea pealinna. 

Kõrgete panustega mäng nõuab kõrgeid vastutajaid.

Kindralkolone Kim Yong-bok

On alust arvata, et 27.oktoobri lend riskantsele ja ukrainlaste laskeulatuses olevale Engelsi lennuväljale tõi lahingutandrile eelnenud vähemalt seitsmele kinnitatud varasemale lennule (suure mahutavusega lennukutitega IL-62M, IL-96-300 ja Airbus A300) sõjalise koostöö mehitatud faasi alguseks kohale Põhja-Korea militaarkontingendi juhtivliikmed. Kinnitamata andmetel juhivad Põhja-Korea vägede koosseisu Ukraina avantüüris kolm kindrali ausastmes sõjaväelast: kindralkolonel ja Töölispartei Keskkomitee liige, Kim Jong-uni sageli visiitidel saatev Kim Yong-bok, peastaabi ülema asetäitja, samas auastmes Ri Chang-ho ja kindralmajor Sin Kum-cheol, kes teenib riiki välisluure juhina. Nii Põhja-Korea, Venemaa, aga ka Lõuna-Korea jaoks suurte riskidega pöörasele avantüürile on selle algatajate poolt seatud kõrged eesmärgid ning toimuvat jälgitakse kõige kõrgemal tasemel. 

Olukord on teinud erakordselt närviliseks Lõuna-Korea armee- ja tsiviiljuhtkonna ning väljend “julgeolekuoht” on praegu harjumuspärasele klišeelikule kasutusele saanud lõunakorealaste jaoks reaalse sisu. Milles seisneb Ukrainas Koreade proksisõjaks kujunema kippuva olukorra tõsidus Korea poolsaarev stabiilsuse vaates ning millised on Souli võimalused kriisi eskaleerumise vältimiseks?

Yeongbyeongi pommitamine 2010

Lõunakorealaste ohutaju kiire muutumine.

1966.aastast alanud nn.teine Korea sõda sai alguse Kim Il-sungi poliitikast teravdada olukorda kaht riiki eraldaval piiril ehk demilitariseeritud tsoonis. Pingete kruvimine tipnes eliitkomandodega Lõuna-Korea presidendipalee ründamise ning USA luurelaeva ning selle meeskonna pantvangistamisega. Vahepealsed kümnendid on näinud sadu piiriüleseid intsidente. Kas kujutaksime kaasajal ette 2010.aasta episoode, kus Põhja-Korea pommitas Lõuna-Korea Yeongbyeongi saari ning uputas koos korvett Cheonaniga 46 Lõuna-Korea mereväelast. Isegi Põhja-Korea Ukraina sõja afäärita peetakse kaasajal demilitariseeritud tsoonis kõige ohtlikumaks just provotseeritud ajutist teravust ning lokaalne konflikt või sädemest süttida hetkega. Lõunakorealased on aastakümnetega pingete kerkimise ja rahunemise tsüklitega üsna harjunud, kuid Venemaa ja Põhja-Korea juunipakt ja selle ellurakendunud järelmid muutsid tajude teravust.

19.juunil 2024 Vladimir Putini ja Kim Jong-uni Pyongyangis viseeritud strateegilise koostööleppe militaarsed peatükid sundisid Souli osapooli väga operatiivselt hoiatama. Nende punktide sisustamine reaalsete ja tuvastatud tegevustega on Lõuna-Korea jaoks punaste joonte ületamine. Tänaseks on punane stsenaarium realiseerunud.

Vene saadik "vaibal"

Venemaa valik Koreade vahel.

Lõuna-Korea ja Venemaa suhted on olnud 1990ndate algusest kahepoolselt pragmaatilised ning heatahtlikud. Lõuna-Korea, mis riigina on poliitgeograafiliselt saareriik, on eksportiva majandushiiuna huvitatud Venemaa soodsast energiasisendist, Venemaale sobisid Lõuna-Korea kõrgtehnoloogilised tooted ning Korea tehased Venemaa pinnal. Piirkonna poliitilised tõmbetuuled kahe riigi suhteid ülemäära ei pingestanud. Kahe riigi kaubavahetus oli sadu kordi suurem Moskva ja Pyongyangi vaheliste numbritega võrreldes. Seega on Venemaa ootuspärane valik heade suhete jätkamine Lõuna-Koreaga, kuid praegune Kremli juhtkond ilmselt suhete paranemise perioodi enam ealiste iseärasuste tõttu ei näe ning pole seetõttu Venemaa tulevikupotentsiaalist Koreas eriti huvitatud. 21.oktoobril kutsuski Lõuna-Korea asevälisminister Kim Hong-kyun Venemaa saadiku Georgi Zinovjevi vaibale, kellele anti lühikese kohtumise järel harvaesineva selguse märku, et Lõuna-Koreal on nüüdsest vabad käed kahepoolsete suhete edasiseks suunamiseks. Venemaa saadikul polnud vastata muud,kui et kõikidele rahvusvahelistele normidele vastav sõjaline koostöö Venemaa ja Põhja-Korea vahel ei ohusta kuidagi Lõuna-Korea julgeolekut. Midagi sama napakat rääkis 2019.aastal John Bolton Kim Jong-unile, pakkudes tuumarelvadest loobumiseks nn. “Liibüa mudelit”.

Põhjakorealased teel Ukrainasse

Millised on siis Lõuna-Korea suurimad hirmud? 

Suurimaks väljakutseks on teadmatus Venemaa ja Põhja-Korea suhete sügavuse kohta. Kui Põhja-Korea ligi 200 ööpäevaringselt tootva laskemoonatehase toodangu lakkamatu tarnimine meritsi Venemaale on mõistetav, siis inimressursiga panustamise hinnastamine lõpuni mitte. Olgu siinkohal taustateadmiseks toodud ära mõned arvud tajumaks relvatarnete mastaapi. Alates maikuust on Lõuna-Korea luure lugenud satelliidipiltidelt kokku 20 000 konteineri jõudmise Põhja-Korea sadamatest Venemaale. Neist 7000 viimase kahe kuu jooksul. Kui need täita maast laeni suurtükilaskemoonaga, saaksime kokku suurusjärgu 9 miljonit mürsku. Ilmselt sisaldavad konteinerid muudki, sest Ukrainal on olemas juba sisuka näituse kokkupanemiseks piisavalt Põhja-Korea ballistiliste keskmaarakettide rususid. Muide, viimaste elektroonilised osad koosnevad sisuliselt 100%-liselt 2023. ja 2024.aastal Läänes toodetud komponentidest. Kuna kogu Põhja-Korea kohta käivat mistahes valdkonna statistikat (majandus, kaitsekulud, isegi populatsiooni suurus) on juba seitse aastakümmet kirja pandud kohvipaksu pealt, lubame endale Saksa valitsuse toega mõttekoja Friedrich Naumann Foundation for Freedom Korea uurimuses toodud suurusjärke Venemaa rahalisest toest Põhja-Koreale. Uurimuse järgi toob ainuüksi relvakaubandus sel aastal Põhja-Korea režiimile kuni 5,5 miljardit USA dollarit. (https://shop.freiheit.org/#!/Publikation/1807) Riigi majanduse kogumahuks hindab Lõuna-Korea keskpank 23..25 miljardit. Kui viia läbi arvutuskäik Ukraina väljadel sõdivate Vene sõdurite sissetulekutega, teeniks Põhja-Korea ca 10-tuhandelise kontingendiga režiimile tulu veel 500 miljoni jagu. Sarnaselt Lõuna-Korea tulusale osalusele Vietnami sõjas (lugu, mida Põhja-Korea hästi tuntakse) võib just rahateenimine olla Kim Jong-uni prioriteet avantüüriga liitumisel ning siinkirjutaja arvamuse järgi juunilepete salaprotokollides Kim Jong-uni poolne nõudmine. 10 000 meest on piisav sissevise saamaks aru võitlusvõimest, kuid edu korral pole välistatud järgmiste lennukitäite Ukrainasse lähetamine ning siis räägime lisaks Kim Jong-uni sissetulekute ja kehakaalu kosumisele väga tõsisest probleemist Ukraina rinde püsimisel. Ärgem rutakem nii mustades toonides liialt kaugele veel ette, olukord on kõigest tumehall.

Prohvetlikud artiklid või apokalüptilised ülepingutused?

Käesoleva aasta jaanuaris kirjutasid ala absoluutsed asjatundjad, Põhja-Korea tuumaprogrammi rajatisi korduvalt külastanud Los Alamose endine juht, professor Siegfried Hecker ja 1974.aastast üle 30 korra Ameerika Ühendriikide valitsusesindajana Pyongyangi režiimiga suhelnud Robert L. Carlin palju vastukaja tekitanud arvamusloo “Kas Kim Jong-un valmistub sõjaks?” (https://www.38north.org/2024/01/is-kim-jong-un-preparing-for-war/). Ilmselt vaikivad täna kõik need arvajad, kes veel loetud kuud tagasi Heckerit ja Carlinit iroonilistes vastuartiklites siunasid. Olukord Korea poolsaarel on edenenud faasi, kus soliidses väljaandes esineb samuti aastakümnete pikkuse Korea analüüsimise kogemusega Rachel Minyong Lee küsimisega, mis on see hind, mida Kim ootab Venemaalt oma meeste elude eest Ukrainas? Vastuseks taaskord küsimus, kas äkki sõjalist tuge võimalikult katsel ühendada Koread jõuga? (https://www.japantimes.co.jp/news/2024/10/29/asia-pacific/nk-troops-in-ukr/) 

Meenub olukord, mis valitses 1950.aastal enne Korea sõja algust, kui Kim Il-sung kordamööda Moskvast ja Pekingist plaanile Koread loetud nädalatega sõjalise erioperatsiooni käigus ühendada, tuge otsis ja selle lõpuks ka välja kauples. 3 aastat ja 3 miljonit hukkunut hiljem oldi tagasi ruudus null, lihtsalt kogu maa oli tühjaks põlenud.

Tõenäoliselt on taoline stsenaarium Lõuna-Korea kaitseplaanides kirjas juba aastakümneid, kuid käesolevas olukorras mainitakse peamiste riskidena Lõuna-Korea jaoks teadmata ulatusega militaarkoostööd Moskva ja Pyongyangi vahel. Enim kohtab loeteludes koostööd kosmoseluure edendamisel, Põhja-Korea lennupargi kaasajastamisel, tuumalõhkepead kandvate kaugmaarakettide atmosfääri sisenemise tehnoloogia omandamist ning kõike, mis puudutab tuumaallveelaevade ehitamist. 31.oktoobri kontinentidevahelise raketi Hwasong19 eduka katsetuse üks võimalikke eesmärke võiski olla taassisenemise võimekuse testimine, vähemalt lubab nii väita Põhja-Korea enda sõnaseadmine sündmuse kirjeldamisel. Tuumaallveelaevu ehitab Põhja-Korea hetkel korraga mitut ning lõhkeseadeliste toimimise kiirem edenemine allpool veepinda on venelaste teadmiste abil vägagi oodatud. Tuumalõhkepäid kandvate keskmaarakettidega varustatud allveelaevad oleks Lõuna-Korea jaoks tõeline peavalu, nende tuvastamine ümbitsevates meredes on sisuliselt võimatu.

Riskid liigselt mehistunud meestega.

Samuti võib Ukraina sõda pakkuda põhjakorealastele teadmisi ja oskusi ründedroonide arendamisel ja kasutamisel. Paljuräägitud lahingkogemus on kindlasti samuti oluline, kuid selleks peaks Põhja-Korea mehitatud abipakett kestma kuid ja aastaid ning mitmekordistuma. Stsenaarium, mis pole kahjuks välistatud. Põhja-Korea armee pole lahinguväljal tõepoolest kunagi sõdinud, kuid omab väga laialdast kogemust kümnetest maailma konfliktidest, kus koos relvatarnete ja hooldusega on saadud väga eriilmelisi teadmisi ja kogemusi, mis seotud erinevate geograafiliste või kasvõi klimaatiliste tingimustega. 

P-Korea alustas müüri ehitamist DMZ-sse

Kindlasti tajub Kim Jong-un riske, mis võivad ohustada tema turvalisust juhul, kui kontingenti suurendades ei tule koju üha enam võitlejaid. Küsimus pole aga nö.sõduriemade rahuolematuses. Rahuolematus armees mistahes juhtimistasandil on stabiilsest majanduslikust heaolu kasvust huvitatud kindralitele kindlasti olulisem kui “kogemuste kogumine” tuhandete elude hinnaga tuhandeid kilomeetreid eemal. Põhja-Korea režiim on pidanud 1996.aastal kokku puutuma ka riigipöörde katsega, millise ajendiks olid just Näljahädaga kaasnenud aineliste olude halvenemised armees. Riigipöördekatse suruti küll maha, kuid riigi esindusorganid värvusid mundritest tumerohelisteks. Armee on Põhja-Koreas rohkem majandusharu kui riigikaitseline struktuur ja diktaator teab seda. Kim Jong-uni turvameeskond on viimase poolaasta jooksul silmnähtavalt mitmekordistunud ning enam ei varjagi pintsakud automaatrelvi, sest need ei mahu sinna alla. Pyongyangi ja kogu riigi ümber on valmis saanud elektrifitseeritud tara ning demilitariseeritud tsoonis alustatud Koreasid eraldava betoonmüüri rajamisega. Viimasega seoses markeerime ära ka Kim Jong-uni suurima sisepoliitilise väljakutse – iga Lõunast initsieeruv pinge aitab Liidril mitu generatsiooni ühe Korea unistuse nimel üles kasvanutele müüa maha ideed vajadusest kahe riigi eraldamiseks. Loodav müür, Lõuna-Korea droonid ja lendlehed Pyongyangi taevas, konfliktid merel, ühendusteede demonstratiivsed õhkimised – kõik sobib Ühinemispoliitikast loobumise põhjendamiseks. https://arvamus.postimees.ee/8115377/erki-loigom-pohja-korea-naitab-maailmale-hambaid

Lõuna-Korea sisepoliitikast piiratud reageerimine.

Lõuna-Korea võimalused reageerida on piiratud ning seda eelkõige sisepoliitiliste ning seadusandlike keerukuste tõttu. Kui seni on Soul saatnud Ukrainasse kaitseveste ja kiivreid, siis Läänemaailm jagab juba laiali umbes kolmest miljonist mürsust koosnevat lõunakorealaste laovaru. Üllatav on ehk teada, et Lõuna-Koreal on ka ca sadakond töökorras Nõukogude T80 tanki. Kuigi Lõuna-Korea võimsa relvatööstuse toodangut on läbi Ameerika Ühendriikide varude uuendamise ja Poola tarnete Ukrainas mastaapselt, nõuaks otsene fataalsete relvade saatmine konflikti keskmesse Lõuna-Korea parlamendienamuse heakskiitu. Rääkimata mehitatud vastusest, millisele ei kirjutaks kaasajal alla ei valitseva partei ega opositsiooni esindajad. 

DMZ Lõuna-Korea poolel, piiriks on jõgi

Erinev arusaam Põhja-Korea suunalisest poliitikast on sisuliselt kahepartei süsteemis (kuigi parlamenti pürgib tavaliselt üle 30 partei) alati olnud teravusi tekitav, kuid isegi käesolevas eriti keerulises olukorras suudavad rivaalid tuua esiplaanile eelkõige sisepoliitilise vägikaikaveo. Nii süüdistas opositsiooniline Demokraatlik Partei läbi liider Lee Jae-myungi suu, et president Yoon Suk-yeoli ja tema Rahva Jõu konservatiivide ebakompetentne poliitika Põhja-Korea suunas ongi peamine põhjus, miks Kim Jong-un oli Ukrainas sunnitud sekkuma mehitatud moel. Ilmselt saab konflikt Ukrainas enne lahenduse, kui kaks Korea suurparteid reageerimiseks sobiliku kompromissi leiavad. Meenutagem, et demokraadid pooldavad Põhja-Korea suunalises lähenemise prääniku, konservatiivsed jõud piitsa meetodit. Hetkel on Koreas käsil piitsa periood. 

Seni on realistlikus võtmes räägitud psühholoogilise sõja ekspertide, luure ja relvainstruktorite lähetamisest Ukrainasse. Oluline on tajuda ka Souli suhteid ja riske seoses Hiinaga. Hiina, kes praegu omaette veidi nuriseva mõminaga Moskva ja välis- ning kaitsepoliitikas isepäise Pyongyangi omavahelist lähenemist Uue Maailmakorra loomise taustal vaikides talub, on Lõuna-Korea jaoks olulisim kaubanduspartner. Souli liigne entusiasm Ukraina toetamisel või kohalikes julgeolekuliitudes liidrirolli võtmisel tooks kiire tagasilöögi ekspordist sõltuvale Lõuna-Korea majandusele. Ära ei tohi unustada ka Ameerika Ühendriikide üsna oluliselt mõju Lõuna-Korea valitsuse kaitsepoliitilistele otsustele.

Kogu regioon on omalaadses raputuses, teadmatusest tingitud kahvlis, millisele perfektse tormi eeltingimusi täidab presidendivalimiste karusell Ameerika Ühendriikides. Donald Trumpi naasmisest Valgesse Majja kardetakse Lõuna-Koreas ebastabiilsuse kasvu ning demokraatidel pole peale Bill Clintoni perioodi Korea küsimustega entusiasmi liialt tegeleda olnud ning naaseks strateegilise kannatuse ajastu, mida kaasajal Pyongyangis, Pekingis ja Moskvas pigem strateegilise nõrkusena tajutaks.

Lugu ilmus Postimehe portaalis 1.novembril 2024

Vikerraadio Välistund: Gruusia valimised ja Koread. 28.oktoober 2024

Räägime Gruusia valimiste tulemustest ja kahe Korea omavahelistest suhetest olukorras, kus Põhja-Korea on saatnud oma sõdureid Venemaale.

Külas on meie endine suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand ja Korea ekspert Erki Loigom. Saatejuht on Astrid Kannel.

https://vikerraadio.err.ee/1609490852/valistund

KUKU Sihik: Põhja Korea sõdurid Ukraina sõjas, 21.oktoober 2024

KUKU Sihik: Erki Loigom - Põhja Korea sõdurid Ukraina sõjas.

Maailma üks kurjemaid riike Põhja-Korea on asunud Venemaad sõjas Ukraina vastu otseselt toetama. Miks? Selle üle arutleme poliitikavaatleja Erki Loigomiga: 

KUKU Sihik, 21.10.2024 

Uued säravad tähed Pyongyangi taevas

Väidetav L-Korea droon P-Korea taevas

Revolutsioonilised topeltvikerkaared ja uued säravad tähed taevalaotuses on Põhja-Korea ideoloogiast läbiimbunud igapäevaelus tavapärased nähtused, kuid 3.-11.novembrini süttisid Pyongyangi öötaevas kolmel korral tuled, mis ähvardavad kättemaksuleekides maha põletada nii Lõuna-Korea pealinna Souli kui likvideerida riigi armee. Just taolise ähvardusega esines oktoobri keskel režiimi liidri mõjuvõimas õde Kim Yo-jong, reageerides niiviisi väidetavate Lõuna-Korea droonide viibimisele Põhja-Korea pealinna kohal, mille käigus vähemalt ühel korral laotati taevalaotusest Kim Jong-uni solvavaid lendlehti. "Kogu meie rahva enneolematu raev lõhkeb nagu aktiivne vulkaan! Põlastusväärse nuku-korea raevukas lööve on süüdanud kümnete miljonite meie inimeste vere, kes praegu kihavad kontrollimatust vihast ja intensiivsest halastamatu kättemaksuihast", kirjutas Põhja-Korea olulisim häälekandja Rodong Sinmum. Üle maa olla puhkenud spontaansed meeleavaldused võimaliku sõjalise vastuse toetuseks.

https://kcnawatch.org/newstream/1728758261-791525094/press-statement-of-kim-yo-jong-vice-department-director-of-wpk-central-committee/

Vaid üks episood paljude hulgas viimase aasta jooksul, mis lubab väita, et Põhja-Korea on regioonis kruvimas pingeid, mis on võrreldavad Korea sõjale eelnenutega. Väga mitmed mängijatki on samad, kuid võtame nüüd hoo siiski maha.

Soodne episood või eneseloodud kavalus?

Seda, kas Lõuna-Korea droonid Põhja-Koreas on reaalsus või režiimile eelkõige sisepoliitiliselt kasulik väljamõeldud spinn, ei saa me teada ilmselt kunagi. Arvestades, et Põhja-Korea on vähem kui aasta tagasi hüljanud seitse kümnendit ülimaks eesmärgiks olnud ühinemispüüdlused, on taolised kas väljamõeldud või tõepoolest Lõunast lähtunud provokatiivsed episoodid igati kasulikud kütmaks toetust põlisvaenlaseks tembeldatud Korea Vabariigist eemaldumise poliitikale. Võib olla päris kindel, et sügavas südames ei saa ükski põhjakorealane taolisest suunamuutusest aru, kuid on sunnitud osalema režiimi korraldatud näitemängudes tõestamaks oma lojaalsust Kõige Targema valitud kursile. Lõuna-Korea suunalisi raevukaid vihapuhanguid saame lähiaastatel näha palju.

Kim ja Järeltulija parteikooli banketil

Hambuni relvastatud ja oluliselt paisunud turvameetmed, millest see kõneleb?

Lojaalsus on Põhja-Koreas fundamentaalse sisuga mõiste, kuid ka siin on olnud arenguruumi. Kim Jong-un on oktoobris külastanud tema nda nime kandvat raketiüksusi koolitavat sõjakooli, kuid tõeline propagandapomm lõhkes Korea Rahvaarmee 75.aasta juubeliüritusel moodsas Korea Töölispartei kaadrite treeningkeskuses (parteikool) Pyongyangis peetud, õigemini osalejatele ennetavalt põhjalikult tudeerimiseks saadetud läkituses. Selles kirjutab Kim Jong-un, et mistahes reformimeelsed ideed võiksid lõpetada Töölispartei mõjuvõimu ning nõudis lojaalsust mitte ainult Partei, vaid Tema Enda valitud suundadele ja perekonnale! (http://rodong.rep.kp/ko/index.php?MTVAMjAyNC0xMC0xMS1OMDAxQA==) Nii kästud “kummardamist” ei soovinud isegi mitte riigi rajaja Kim Il-sung, sest toetus Liidrile polnud ju seni olnud teema arutlemiseks. Mida kõnelevad aga kordi kosunud turvakorteežid Kimi visiitidel mööda kodumaad, hambuni relvastatud turvamehed sõjaväeosi külastades ja GSP-signaali segajad Kimi limusiinide katustel? 

Hambuni relvastatud turvameeskond

Meenutagem, et Kimi perekonna kaitse on kirjutatud sisse riigi põhiseadusesse ning tuumadoktriini – rünnak Perekonna vastu käivitab vastusena koheselt just tuumarünnaku. Asjata ei viibinud Parteikooli ülevoolaval ja eliidile Perekonna rolli meenutavala tseremoonial ka tõenäoline järgmine liider, Austatud Tütar Kim Ju-ae, kelle nime teame vaid Dennis Rodmani veidi uduste meenutuste järgi. Kas tõesti ei naudi sõbralik rahvaisa (vihje globaalseltki populaarsust kogunud ja tõepoolselt kõrvaussilikule laulule “Meie sõbralik isa”) enam rahva ligset tähelepanu?

Oktoobriks on Lõunasse jõudnud 6000 prügipalli

Prügitseppeliinide invasioon kestab ja kurnab.

Kui Põhja-Korea ise on alates maikuust saatnud Lõunasse juba üle 6000 tuhande prügiga täidetud õhupalli, oleks droonide kasutamine vastusena kindlasti provokatiivsem. Just taolise arvamusega esines ka Kim Yo-jong ning antud juhul tuleb temaga nõustuda. Lõuna-Koreas tegutsevate aktivistide õhupallilennutused on olnud vaidlusitekitav teema juba mitu aastakümmet. Kord on lennutamised kvalifitseeritud kriminaalseks tegevuseks, kuid administratsiooni vahetudes loetud taas oluliseks sõnavabaduse alustalaks. Praeguse presidendi Yoon Sok-yeoli valitsusajal on aktivistide taoline tegevus taas tolereeritud, kuid võimaliku sideme korral äsja asetleinud drooniintsidendi ja inimõiguslaste vahel, tasuks Lõuna-Koreal riske veelkord hinnata. Mõistetav on ka Lõuna-Korea ühiskonna frustratsioon, sest tuhandete Põhja-Korea prügipallide tõttu tuleb elada pidevas bioterrori ohus. Terviseamet hangib juurde antraksi vaktsiine. Iga maandunud saadetis vajab analüüsi, hoiab ametkondi pideva surve all ning kulutab ressursse. Lisaks on viimased saadetised põhjustanud neisse asetatud miniatuursete detonaatorite tõttu süüdanud nii hooneid, sõidukeid, maastikke ja metsi. Äsjaste saastatseppeliinide küljest tuvastati ka GPS jälgimisseadmeid. Innovatsioon missugune. Kim Yo-jongi vahkvihale ebaproportsionaalse vastuse osas võiks meenutada, et 2022.aasta detsembris lendasid Põhja-Korea luurdedroonid lausa Souli kesklinnas asuva presidendipalee kohal, aga vaevalt Lõuna-Korea kaitsejõudki nii piinlikku intsidenti hetkel üles kiskuda soovivad.

Väidetavad L-Korea lendlehed

Ohtlikeks arenguteks piisab vähesest.

Küll aga võib vastastikustest erinevate lennuvahendite lennutamisest süttida paljukardetud ootamatu spontaanne intsident. Mõlemad Koread on loobunud 2018.aastal Sula käigus sõlmitud pingete leevendamise leppest (CMA) ning kahte riiki eraldavasse mineeritud demilitariseeritud tsooni on taas toodud raskerelvad, taastatud vaatluspunktid (need on elektroonilise järelevalve ajastul küll pigem sümboolsed tööriistad) ning Põhja-Korea teostamas massilist maamiinikülvi. Kaasaegne maamiin näeb muide välja nagu puuleht ning seetõttu saavad need tekitama jõgede kaudu Lõuna uhtudes ebameeldivusi kaluritele ja jõgede kallastel elavatele lõunakorealastele. Maamiine on leitud ka Lõuna-Korea Kollase mere saartelt. Taas lennatakse vaatlusseadmetega otse mõlemil poole piiritara, mis 2018.aasta leppega keelatud oli. Just juhuslikust sädemest süttinud piiratud konflikti peavad sõjanduse asjatundjad kahe Korea suhetes suurimaks ohuks. Hetkel demilitariseeritud tsooni kohal lendlevad õhupallid ja muud sõidukid on “suurepärane” võimalus taolise stsenaariumi kiireks käivitumiseks. 

Ühendustee Kaesongi on likvideeritud (15.10)

K-pop versus heavy metal.

Lisaks on taastunud üle kümne aasta pausil olnud valjuhääldite lahingud. Kui Lõuna-Korea pakub tavapärast programmi kümnete kilomeetrite kaugusele Põhja-Koreasse ulatuvate k-popi ja uudiste helilainetega, on Põhja-Korea olnud leidlikum. Neis piirilõikudes, kus lõunapoolsel alal rohkem asustust, mängitakse üüratutest valjuhäälidest tundide viisi näiteks metallilõikamise helisid, kivide kokkuhõõrumisel kananahka tekitavat judinat või lihtsalt inimkõrvale ebameeldivalt kõrge sagedusega helisid, mis piirikülade elanikel ka magamise võimatuks muutnud on. 

Sündmuste ülevaate demilitariseeritud tsoonis lõpetaksin teadmisega, et veel oktoobris õhib Põhja-Korea kõikide piiriüleste teede ja raudteede põhjapoolsed lõigud, katkestades igasugused võimalused piiriüleseks maismaaliikluseks. Ega neid ühendusi ülearu polegi, kuid Kaesongi tööstusparki ning Kumgangi looduskaitsealale viisid Lõunast siiski neljarealised moodsad maanteed ning toimis ka võimekas raudteeühendus. Füüsiliste ühendusvõimaluste katkestamine on Ühinemispoliitika hülgamise orgaaniline osa. Kahjuks kadus selle sammuga viimanegi lootus lahutatud perekondade ühinemisürituste pidamiseks. Üritusel osalejate keskmine vanus ei luba oodata teadmata tulevikus toimuvat järgmist kokkusaamist. Üks kahte Koread sidunud emotsionaalne lugu on lõppenud.

Suur poliitika Põhja-Koreas ja Põhja-Korea suures poliitikas.

Välispoliitikas ei asu end aina hermeetilisemalt sulgev režiim aga kuidagi vaakumis. Ilmselgelt oodatakse presidendivalimisi USA-s. Kuigi ametlik seisukoht suhetes Ameerika Ühendriikidega väljendus tõepoolest sõnaseadega “meid suhted Washingtoniga enam ei huvita”, eelistataks selgelt Donald Trumpi võitu. Ja kuigi Moskva huvi võiks olla pigem eeldatavalt pehmekoelisema (loe:nõrgema) Kamala Harrise võit, sobiks Põhja-Koreale Trumpi poolt tekitatav segadus kolmnurgas Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Lõuna-Korea suurepäraselt. Meenutagem, et eelmisel valitsusperoodil vaidlesid Soul ja Washington pikalt Ameerika kohalolu ja huvide maksumuse üle ning Valge Maja kreediti-deebeti asjatundja nõudmised hüppasid kord kümneid ja siis sadu ning tuhandeid kordi sinna-tänna. Hetkel asetleidev luurekoostöö kolme partneri (Jaapani ja Lõuna-Korea kohta ei saa öelda ja ei kasutatagi sõna “liitlased”) vahel Põhja-Korea ja ilmselt ka Hiina tegevuse jälgimisel toimib. Samuti fikseerisid Soul ja Washington ennetähtaegselt järgmise viie aasta kuludebloki ning 28500 ameerika sõduri kohalviibimine on taas kindlustatud. Ühiskonna toetus antud mudelile püsib, poliitikud heietavad mõttelõnge kohalikust NATOst ja varem tabuteemana püsinud iseseisvast tuumaprogrammist. Samuti tsementeeruvad regioonis teised julgeoleku- või majandusalased koostööformaadid, tuntuimad neist Quad ja Aukus. Kahjuks näeme vastukaaluks ka Kim Jong-uni ja Kremli peremehe juunikuus sõlmitud strateeglise koostöö leppe ennaktempos juurutamist – Põhja-Koreast on saanud oluline tugi venelaste sõjapidamisele Ukrainas. 

Põhja-Korea hoiab Venemaa poolt pakutud tulusat ajaakent endiselt avatuna.

Mäletate Euroopa Liidu algatust miljonist mürsust? Põhja-Korea võttis neid samal perioodil laost neli miljonit. Isegi kui pooled ei plahvata või eksivad kursilt, on tegemist väga arvestatava pikendusega kohutavas avantüüris. Konteinerveod Põhja-Koreast Venemaale jätkuvad ning hinnanguliselt on Ukrainasse jõunud 6 miljonit mürsku ning kümned lühi- ja keskmaarakette. Ukrainal on piisav hulk rususid, et ehitada peale võitu kokku mõni sõjamuuseumieksponaat. Põhja-Korea sooritab kodus aina keerukamaid relvakatsetusi, tabades korraga kahte sihtmärki – kodumaist ühinemisfilosoofiat unustama pidavat publikut ning uskumatu sagedusega Pyongyangi külastavaid vene armee kõrgeid auastmeid. Muide, artikli algupoolel kõneldud Töölispartei 79.aastapäeva pidulikul banketil osales Kim Jong-uni lauas Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksander Matsegora. Kuigi käesolev aasta on kuulutatud diplomaatiliste suhete 75.aastapäeva auks hoopis Hiina RV ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi sõprusaastaks, ei ole Hiina esindajaid kohatud ühelgi sel aastal peetud kõrgetasemelisel üritusel. Kui viis aastat tagasi peeti tähtpäeva mõlema riigi piirilinnades, toimusid suured kultuurivahetuslikud ettevõtmised pealinnades ning Rodong Sinmun ülistas Xi Mõtet, pühendati sel korral “huuled ja hambad” partnerlussuhte suurpäevale vaid kasin lehelugu. Ehkki Põhja-Korea sõltuvus Hiinast tundub olevat täielik, on ajalugu kinnitanud üsna jonnaka, iseseisva ja pragmaatiliselt kasuliku välispoliitika olemasolu.

Kim ja tsentrifuugid

Tuumamalakas kogu perimeetri ulatuses.

Olgu veel mainitud septembris toimunud Kim Jong-uni külastus Kangsoni uraanirikastamise asutusse. Kui muu maailm on kursis taolise asutuse olemasoluga Yongbyonis, siis Kangsonis asuvast oleme kuulnud vaid kuulujutte. Yongbyoni sisseseadet on näidatud vaid loetud inspektoritele ning ühele ameerika teadlasele (Siegried Hecker), aga nüüd võis kogu maailma heas resolutsioonis fotodelt suumida tuumarelva tootmiseks vajalikku seadmete peale. Sõnum oli edasi antud – nii kodupublikule, naabritele kui uuele Valge Maja valitsejale. Kahjuks saame ilmselt kuulma ka Põhja-Korea olulisest osalusest Lähis-idas toimuvas konfliktis.

Lugu ilmus ajalehes Postimees, 15.oktoobril 2024

Äripäeva Raadio - Globaalne pilk, 25.juuli 2024

Enamikku Põhja-Koreast põgenenuid ei kannusta kodumaal lokkav näljahäda, vaid kihk vabaduse järele", arutles Korea ekspert Erki Loigom saates “Globaalne pilk”.

Võiks ju mõelda, et tahta saab midagi, mida oled kunagi kogenud? Tegelikkuses on ka Põhja-Korea ajaloos periood, kus inimesed said kogeda suhtelist vabanemist. Ja need mälestused utsitavad lõunasse pagema, arutletakse saates. 

Kuula siit: https://www.aripaev.ee/raadio/episood/globaalne-pilk-15minutiline-video-paneb-pohjakorealased-lounasse-poorduma

Putin Pyongyangis - häda ajab härjagi kaevu, kuid eesmärk pühitseb abinõu.

Ligi veerand sajandi järel külastas Venemaa juht Põhja-Koread. Kuigi külaskäik diktaator Kim Jong-uni juurde oli vene ametikaaslasele eelmise aasta septembris Siberi kosmodroomil tseremoniaalselt esitatud kutse näol üldjoontes etteaimatav, lootsid nii regionaalsed mängijad kui Ukraina sõjast puudutatud osapooled visiidi ärajäämist. 19.juunil suurejooneline vaatemäng Pyongyangis siiski aset leidis, üritades viimseni võimendatud pomppöössusega varjata piinlikku tõsiasja, et maailma teine armee ei suuda sõdida üht planeedi vaesemat majandust partneriks kaasamata.

Nõukogude Liidu (ning hilisema Venemaa) ning Põhja-Korea suhted on enam kui kolmveerandsajandilise ajaloo jooksul näinud väga erinevaid perioode. Valdavalt on madalseisud või kõrghetked olnud seotud Pyongyangi valitsejate väljaspressimispoliitikaga Pekingi ja Moskva vastanduse tekitamisel enese hüvanguks. Hiina roll olukorra raamistamisel on kaasajal võimsam kui kunagi varem, kuid sellest allpool. On selge, et Venemaa afäär Ukrainas lõi 2022.aastal end totaalsesse koroona- ja diplomaatilisse suletusse mänginud Põhja-Koreale suurepärase võimaluse, mida juba täiemõõdulise sõja teisel päeval Moskvale selget toetust avaldades (küll mitte kohalikus meedias) ka väljendati. Alates 2023.aasta teisest poolest on läbikäimine tihenenud tasemeni, mida pole nähtud Nõukogude Liidu lagunemisest 1991.aastast saadik. Ainuüksi viimase kaheksa kuu jooksul on Põhja-Korea ja Venemaa vahel toimunud 18 kõrgetasemelist kohtumist. Teiste seas on Pyongyangis käinud nii vene kaitse- kui välisminister ning Vladimir Putin võõrustas Moskvas Sergei Lavrovi kolleegi, staažikat Korea diplomaati Choe Son-huid. Kuigi valdavalt jõuametkondade kohtumiste jada üritatakse peita laiapinnalisema koostöö taha, on fookus siiski selge. Amuuri tiigrite kaitse, veekaitsealade edendamise, baleriinide koolitamise, laste suvelaagrite ja turismindusega seotud läbikäimiste laialdase kajastamise varjust paistab välja mõistuseabielu – kahepoolselt kasulik ja vajalik koostöö relvastuse alal.

Lõuna-Korea on tuvastanud alates septembrist üle 10000 ühiku merekonteinereid, mis meritsi Najini sadamast Põhja-Koreas üle mere Venemaal asuva Dunai sadamakaile toimetatud on. Kui taoline hulk konteinereid laadida täis vaid Ukrainas kasutatavaid mürske, mahuks neid sinna ligi 5 miljonit. Ukrainas on tuvastatud ligi poolesajal juhul ka Põhja-Korea ballistiliste keskmaarakettide kasutamine, mistõttu jääb tarnitud laskemoona maht mõnevõrra kasinamaks, kuid ollakse kordades üle miljoni mürsu kampaaniast Euroopas. Isegi kui laskemoona kvaliteet on vilets, tapab see siiski ning annab Venemaale võimaluse sõja pikendamiseks. Kuid milleks siis selline suurejooneline alandamine ja häbinägu ees linnatänavatel kulgemine, kui kauplemine ammu edeneb? Siin tulevadki enam mängu just regionaalsete osapoolte hirmud, ootused ja võimalused.

Mida täpsemalt sisaldavad 19.juunil Pyongyangis sõlmitud kokkulepped, ei saa me teada kunagi. Sõlmiti, õigemini uuendati nn.laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepet, mis esmakordselt nägi ilmavalgust 1961.aastal ning sisaldas kõige muu hulgas peatükki sõjalisest koostööst, seejuures kohustust tõtata appi, kui leppe osapoolele tungitakse sõjaliselt kallale. Lepet uuendati ka 2000.aastal, kuid aktiivsete suhete sisulise puudumise tõttu sel perioodil lahjenes lepe tuntavalt ning eriti just tugevat reaktsiooni nõudvate peatükkide arvelt. Seda selgem oli, et mingil moel leiab 2024.aastal aset leppe taassünd ning nii ka läks. 19.juunist on Põhja-Korea ja Venemaa moodustanud lokaalse tähtsusega “5.peatüki”, mis kohustab taaskord osapooli üksteist aitama, kui “vaenlane on maale tulnud”. Eks Kim Jong-un teab Armeenia lugu viimases konfliktis Aserbaidžaaniga ning tajub realistlikult Venemaa võimet täita võetud kohustusi, kuid Kimi režiimi fookus on mujal – raha, kaitsevõime tugevdamiseks vajalik uus oskusteave ning tehnoloogia ja diplomaatilisest tupikseisust pääsemine – kõike seda Venemaa oma hädas Põhja-Koreale ka pakub. Nii näiteks võitleb Venemaa kogu innukusega Põhja-Koreale kehtestud sanktsioonide vastu ÜRO-s, kutsub Pyongyangi vaatlejana osalema Shanghai koostööformaadis, kolmandate riikide majandusfoorumitest koos Talibani osavõtuga rääkimata. 

Täpne, aga ohutu doseerimine Põhja-Korea relvaarendusprogrammidesse

Vaevalt arvab ka Moskva, et Põhja-Korea võimekus jätkata nii mastaapset laskemoonatootmist kestaks lõputult. Seetõttu on üsna loogiline, et Põhja-Koreale pakutakse kas moodsamat sisseseadet või vajalikke komponente tootmismahtude maksimaalseks säilitamiseks. Põhja-Korea omakorda soovib vanaraualaod realiseerida ning jätkata moodsama tehnoloogiaga. Kui lisada siia mõlema osapoole mentaalne sobivus läänevastase koalitsiooni edendamiseks, võivad taustal toimuda sarnased tehnoloogilised arengud ka Põhja-Korea kosmoseprogrammis, lennuväe ja allveelaevastiku võimekuste parendamisel. Kõik, mis läänt kauel idas segab, sobib. Viimased kaks nimetatud valdkonda on Põhja-Koreal moraalselt ja tehnoloogiliselt vanaraud ning kaasajastamiseks piisavalt resursse pole. Nüüd on. Siinkirjutaja siiski väidab, et Põhja-Korea ja Venemaa Kim Jong-uni sõnul kogu ajaloo kõige soojemate suhete periood (ja see olevat alles algus!) kestab täpselt nii kaua kuni kahurid Ukrainas vaikivad. Venemaa jaoks on strateegiliselt huvitavam hoopis lõunapoolne Korea. 

Kumba pruudiga käia?

Vahetult enne visiiti kiitis Vladimir Putin vaatamata kuid kestnud teravuste vahetamisele Souliga Lõuna-Korea positsiooni mitte saata surmavat relvastust otse, justnimelt otse, Ukrainale. Ringiga on Lõuna-Koreas toodetud suurtükimürske Ukrainas juba täna rohkem kui Euroopas toodetuid, kuid sõbraliku remargi mõte oli milleski muus. Lõuna-Korea ja Venemaa suhted on olnud äärmiselt pragmaatilised alates nende sõlmimisest 90ndate alguses ning ootelepandud energiaprojektid kasulikud nii toormeallikale kui energeetilises vaates saareriigiks kvalifitseeruvas Korea Vabariigis ehk Lõuna-Koreas. Vene diktaatoriga seotud teravatele küsimustele Lõuna-Korea võimud üldiselt ei vasta, kuid enne Putini bromanssi Kim Jong-uniga esitas Soul erakordselt sirgeseljalise nõudmise. Relvaarendus või muu lepingutega kaetud militaarkoostöö Venemaa ja Põhja-Korea vahel on punaseks jooneks, millest üle astumisel kaalub Soul Ukrainaga eelpoolmainitud valdkonnas otsesuhtlusesse astumist. Kuigi Kim Jong-un üritas pika ja särava päeva erinevatel etteastetel võluda Vene kolleegilt välja mitut Põhja-Korea positsioone poolsaare poliitikas tsementeerivat avaldust, ei vääratanud Putin kordagi ega testinud Lõuna-Korea kannatust. Igasugune kvalitatiivne hüpe näiteks Põhja-Korea konventsionaalse sõjapidamise võimekuses leiaks sümmeetrilise vastusammu Lõunas ning see viib pinged nii prügiõhupallidest ja uute tankitõkete (mõnedel andmetel ehitab Põhja-Korea lausa poolsaart läbivat uut müüri!) rajamisest demilitariseeritud tsoonis (DMZ) ja kogu regioonis laiemalt uutesse kõrgustesse. Teades DMZ väga verist ajalugu, piisab sellel 4 km laiusel ja 250 km pikkusel maaribal verevalamise alustamiseks õige vähesest. Sarnane võib olla ka kolmanda huvigrupi osapoole, Hiina Rahvavabariigi hirm, kelle jaoks on olulisim stabiilne Korea poolsaar.

Hiina kannatus ja õppetükid ajaloost

Hiina on Põhja-Korea ja Venemaa tärkavat suhtlust jälgides olnud vaoshoitud. Tippkohtumise algatust kiideti, kuigi läbi klassikalise Hiina poliitikale omase “harmoonia ja rahumeelsuse” retoorika. Hiina ja Nõukogude Liidu suhted on Põhja-Korea teemadel ajaloos korduvalt viinud teravuste ja leppimisteni, kuid kuni 1991.aastani oli kahe suurriigi panus Koreas võrreldav. Kaasajal on Venemaa majanduslik ja ka muu mõju Põhja-Koreas nullilähedane, Hiina käes on kõik ülejäänu. Seetõttu usun, et Venemaa militaarsel õhinapõhinal lubatakse areneda piirini, kust see hakkab segama Hiina suuremaid ja valdavalt majandusliku fookusega huvisid nii regioonis kui globaalselt. Kui üritada uskuda veel kuidagigi Kremli vähesesse allesjäänud kainesse mõistusesse, peaks meeles olema 1950-53 roll Korea sõjas, kuhu Nõukogude Liitu esmalt pelgalt nõuandja plaanitud positsioonilt kohati naha ja puhvaikadega täielikult sisse imeti. Kui veel 2024.aasta juunini üldiselt välditi kinnitamast nõukogude sõdurite otsest osalust kuumaks kiskunud Külma Sõja alguse karmis episoodis, kiitsid Putin ja Kim nõukogude sõdurite ausambale pärgi asetades juba venelastest lendurite otsustavust nimetatud sõjas. Kim Jong-un rõhutas ka Vladimit Putini rolli globaalse rahu tagajana. Nii palju siis kainest mõistusest, kuid vaevalt sooviks Kreml osaleda Korea sõja teises episoodis oma peamise huviobjekti, Lõuna-Korea, aga ka Ameerika Ühendriikide vastu. Loogilisemana kõlab soov Süüria või Liibüa näitel end püsivamalt seada sisse mõnes Põhja-Korea idaranniku sadamalinnas. 

Meenutagem siinkohal Putini hiljutist visiiti Pekingisse, kus Hiina pool tõstatas taaskord soovi laevatada kolme riigi piirijõel, et tagada soodsam pääs Jaapani merele, kuid Venemaa keeldus teemat käsitlemast. Kui vaadata kaarti, siis näeme, et Hiinal jääb Jaapani merest ja Vaiksest ookeanist puudu pelgalt 15 kilomeetrit, mil Tumeni jõgi Põhja-Korea ja Venemaa vahelt merre suubub. 

Suletud Kuningriigi taastamine

Põhja-Korea on Venemaast leidnud tuge ka koroonaperioodil ning 2019.aasta Hanoi tippkohtumise luhtumise järel tekkinud diplomaatilise suletuse murdmiseks. Kui Vietnami pealinnas sai Kim Jong-unile selgeks, et lootus lennuka Ameerika presidendi Donald Trumpi abil sanktsioonidest pääseda on naiivsus, käivitas Põhja-Korea enneolematu sageduse ja ulatusega relvaarendusprogrammi. Kõikvõimalike relvaliikide katsetused muutusid niivõrd sagedasteks, et arvepidamine läks sassi ka kõige andunumatel jälgijatel. Uued kaasnenud sanktsioonid ning koroonapandeemia lukustasid riigi igasuguseks läbikäimiseks. Välismaalased, sh.sajad abiorganisatsioonid ja enamik saatkondadest lahkusid riigist ning pole saanud tänaseni luba naasta. “Positiivse” koroonamõjuna kasutas Kim võimalust ehitada piiridele Hiinaga ning idarannikule katkematu mitmekordne elektritara ning kunagine hiilgus Suletud Kuningriigina (ingl.keeles levinud väljend “Hermit Kingdom”) on tänaseks lihvitud täiuseni. Põgenikke riigist välja sisuliselt pole ning sisse lubatakse vaid kontrollitud ja vajalikke inimesi, seni valdavalt venekeelseid. Isegi hiinlastel on keerukas riiki sisenemiseks luba lunastada.  Muide, tara ümbritseb kevadest alates ka aina uhkemaks muutuvat näidispealinna Pyongyangi, mis viitab teatud (vist ka põhjendatud) paranoiale Liidri elu vaates. Miks muidu lisati Kim Jong-un ja tema pere lausa riigi põhiseadusesse (!) kui subjektid, millistele ohu korral on põhjendatud kallalekippujatele ennetava tuumalöögi andmine. Kui lisada pilti varakevadine otsus loobuda fundamentaalsest Ühinemispoliitikast ning kuulutada Lõuna-Korea põhivaenlaseks, on Põhja-Korea liider võtnud ette pokkeri väga kõrgetel panustel ning üritab kasutada “vene akent” kuniks võimalik või kuni lennukus ületab Hiina taluvuspiiri. 

Sümbolismi täis päev

19.juuni tippkohtumise päevaseid arenguid hoolikalt jälginuna tuleb sümboolne punktivõit anda Vene režiimi liidrile. Diktaatorist kolleeg ja kohalik jumalus Kim Jong-un pidi neelama alla mitu kohatut episoodi. Nii sai Kim tunda, mida tähendab legendaardne putinlik hilinemine – presidendi lennuk saabus Pyongyangi kell 3 öösel, hilinedes tunde! Lisaks leidis päevakavast ühiskülastuse Vene õigeusu kirikusse, mis vägagi tundub kiriku sõtta kaasanud Putini privaatnõudmine tagamaks kiriku ja erioperatsiooni rängale ühisettevõtmisele globaalsem tunnustus. Kim, kes kirikuga seotud kodanikke pigem sunnitööle saata eelistab, peab usinalt kontrollima, et episood ei satuks kohaliku kesktelevisiooni ringvaatesse. Lisaks vastati eitavalt Põhja-Korea soovile sättida visiit 25.juunile kui tähistatakse Isamaa vabastamise sõja (meile teada kui Korea sõda) puhkemise aastapäeva, kuid meenutagem eelpoolloetust, kumba Koreaga Putin tegelikult suhteid olulisemaks hindab. Huvitav, keda kaasaja Venemaa ajalooõpikutes Korea sõja vallapäästjana nimetatakse?

Allikad Pyongyangist räägivad veel ühest kogu Põhja-Korea ajaloo vältel seni mitte aset leidnud pretsendendist – kogu Pyongyang olla 18.juuni õhtust järgmise varahommikuni olnud täielikult valgustatud! 

Ilmus Postimehes, 20.juunil 2024

Putin Pyongyangis. KUKU Sihik, 20.06.2024

 

Audioülevaade käesoleva aasta suurimast paralleelmaailma poliitsündmusest. 

Kogu maakera arvajad arvavad. Antud teemas pole ühtegi lausvalet ega ainuõiget käsitlust. See kõik on lihtsalt paljude loogiliste seletustega üsna arusaamatu, kuid ohtlik veidrus. 2024.aastal me siiski ei imesta enam millegi üle.

https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/179586